Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Valitsusseisak läks USA-le kallimaks kui piirimüüri ehitamine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
USA president Donald Trump lõpetas eile riigi ajaloo pikima valitsusseisaku, mis läks S&P hinnangul maksma 6 miljardit dollarit.
USA president Donald Trump lõpetas eile riigi ajaloo pikima valitsusseisaku, mis läks S&P hinnangul maksma 6 miljardit dollarit. Foto: MANDEL NGAN / AFP

USA president Donald Trump allkirjastas eile seaduse, millega lõpetati USA ajaloo pikim valitsusseisak. Rahvusvahelise reitinguagentuuri S&P Global Ratings teatel kaotas USA majandus valitsusseisaku ajal kuus miljardit dollarit, mida «on enam kui 5,7 miljardit, mida Valge Maja palus müüri jaoks».

Dokumendi järgi on tegemist ajutise meetmega, kuna Trump nõuab kongressilt jätkuvalt «õiglast» lepet müüri rahastamise kohta Mehhiko piiril.

Vabariiklaste ja demokraatide kokkuleppe kiitsid ühehäälselt heaks nii esindajatekoda kui senat, mille järel vabariiklasest president selle allkirjastas.

Valitsusseisaku tõttu jäi üle 800 000 USA riigitöötaja viieks nädalaks ilma palgata.

Trump ähvardas, et kui piirimüüri rahastamise küsimuses kolme nädala jooksul läbimurdeni ei jõuta, siis võib ta kuulutada välja uue valitsusseisaku või riikliku eriolukorra.

«Järgneva 21 päeva jooksul eeldan, et demokraadid ja vabariiklased teevad tööd heas usus,» ütles Trump reedel.

«Meil tõesti ei ole mingit muud valikut, kui ehitada võimas müür või terasbarjäär,» lisas ta.

USA valitsusseisak algas 22. detsembril.

Trumpi hinnangul on piirimüür oluline, kuna see aitaks kaasa kuritegevuse ja ebaseadusliku immigratsiooni pidurdamisele. Paljude demokraatide sõnul on piirimüür Trumpi eraprojekt oma valimislubaduse täitmiseks, millega juhitakse tähelepanu eemale immigratsiooni keerukamatest probleemidest.

Trump tänas reedel pöördumises föderaaltöötajaid, kes demokraatide ja Valge Maja vastasseisu tõttu ilma süüta kannatama pidasid.

Tagasi üles