Laevanduseelnõu Riigikogus: meremeeste maksusoodustus tuleb!

BLRT dokk. Laevaehitus ja -remont on majandusharu, mis Eesti registrisse tulevate laevade teenindamisest enam võiks võita. Foto: BLRT Grupp AS

• Majanduskomisjon soovitas kehtestada meremeestele 0% tulumaksu
• Kaubalaevade töötasumaksudena ei laeku ka praegu Eesti riigile midagi
• Töökohti loovad laevade kaldakontorid ja neile teenuseid pakkuvad ettevõtted
• Laevanduseelnõu on täna riigikogus teisel lugemisel

Riigikogus on II lugemisel laeva lipuõiguse ja laevaregistri seaduse muutmise eelnõudepakett, millega majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loodab muuta Eesti merendussektori ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks. 

Täiendus kl 16.45: Riigikogu kiitis heaks meremeeste 0-protsendilise tulumaksu ja saatis laevanduseelnõu kolmandale lugemisele.

Täiendus pärast II lugemist Riigikogus: 

Riigikogus läbis täna teise lugemise valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 722 SE. Riigikogu majanduskomisjoni liige Erki Savisaar ütles, et  seadusemuudatuste eesmärk on suurendada Eesti lipu all sõitvat laevastikku ja kasvatada kaldal asuvat laevandussektorit.

„Selle tulemusena suureneb Eesti laevastik, mis aitab kaasa Eesti majanduse kasvule ja kaldasektori tekkele,“ ütles Savisaar. „Registritasude laekumise kaudu suurenevad riigi maksutulud. Laevandussektor aitab laiendada Eesti ekspordi sihtriikide ringi, mis praegu koosneb suuresti vaid meie lähiriikidest.“

Savisaare sõnul on seaduse muutmise eesmärgiks tuua Eesti lipu alla seitsme aasta jooksul 300 suurt kaubalaeva.

„Sellega muutub 2014. aastal tekkinud olukord, kui sektori maksuerisuste puudumise tagajärjel lahkus Eesti registrist viimane seni Eesti lippu kandnud suur kaubalaev,“ märkis Savisaar. 

„Ravikindlustuse saavad Eesti meremehed, kui neil on Haigekassaga sõlmitud vabatahtlik leping,“ ütles Savisaar.

Tulumaksusoodustus kütab kirgi

Niinimetatud laevanduseelnõu arutelud on seni taandunud peamiselt kaubalaevade meremeeste töötasumaksudele ehk küsimusele, kas kehtestada meremeestele 0- protsendiline tulumaks. Tulumaksu kaotamise pooldajad on juhtinud tähelepanu, et reaalselt ei kaota Eesti riik selle maksusoodustusega midagi. Ka täna ei laeku eelnõu sihiks olevate kaubalaevade meretöötajatelt mingeid makse, kuna selliseid laevu Eesti lipu all ei ole.

Töötasude erirežiim on suunatud sellele, et laevad tuleksid Eesti lipu alla. Tonnaažimaks on alternatiiv ettevõtte tulumaksule, et Eestisse tuleksid laevanduse kaldaettevõtted.

Veeteede ameti arendusosakonna juht Eero Naaber selgitas, et tonnaažimaks ja meremeeste töötasude erirežiim on ühe paketi osad, kuid sisuliselt ei ole nad omavahel seotud. «Kuid need on siiski ühe paketi osad, mille eesmärk on muuta Eesti laevandus konkurentsivõimelisemaks. Meremeeste töötasude erirežiim on suunatud sellele, et laevad tuleksid Eesti lipu alla. Tonnaažimaks on alternatiiv ettevõtte tulumaksule ja on suunatud sellele, et Eestisse tuleksid laevanduse kaldaettevõtted,» tõi Naaber välja kaks samas seadusepaketis sisalduvat erinevat mõjumehhanismi. «Mida rohkem on laevu Eesti lipu all, seda parem on Eesti kui mereriigi kuvand maailmas ja tekitab suurema huvi Eesti kui kaldakontorite asukohamaa suhtes. Seega aitab 0-protsendiline meremeeste tulumaks kaasa, et Eestisse tekiks laevanduse kaldakontorid. Kokkuvõttes aitavad nii madalad tööjõumaksud kui tonnaažimaks kaasa Eesti laevandussektori arengule ja tulu suurenemisele laevanduselt kui majandusharult,» seletas Naaber laevanduseelnõu eri osade koostoimet.

Laevade kaldakontorid kolivad lipule lähemale

Laevade haldamiseks ja käitamiseks kasutatakse eraldi spetsialiseerunud ettevõtteid ning asjaajamise lihtsustamiseks viiakse need ettevõtted registrile lähemale ehk kolitakse lipuriiki või moodustatakse sinna filiaal, mis hakkab lipuriigi registri ja laevade järelevalvega asju ajama. Neile teenust pakkuvad ettevõtted koonduvad omakorda laevade haldajate ja käitajate ümber.

Eero Naaber ütles, et tulu laevanduse kaldasektorilt saab laevade Eesti registrisse tulekul olema kolmekihiline. «Otsene tulu on laevadega tegelevate ettevõtete ehk laeva omanike, haldajate, käitajate ja mehitajate tegevuselt saadud tulu. Kaudset tulu saavad neile otseselt laevadega tegelejatele teenuste pakkujad, sealhulgas laevaremont, juriidilised ja finantsteenused ning muud sarnased. Kolmandaks on indutseeritud tulu, mis seisneb kahes eelnevas punktis nimetatud ettevõtete töötajate palgatulu kulutamises Eestis,» selgitas Naaber. 

Kõik need majandusmõjud loovad uusi töökohti. Kaudse tulu alla kuuluvad Naaberi sõnul näiteks ka laevaehituse rahastamisega seotud, raamatupidamis- ja muud finantskonsultatsioonid ning IKT sektor. Ta möönis, et suuremas mahus laevaehituse finantseerimiseks ei pruugi Eesti pankadel välismaist emapanka kaasamata vahendeid olla, kuid kui Eestis hakkab välja kujunema laevanduse kaldasektor, tekib nii kohalikel pankadel kui välispankadel huvi osaleda laevade finantseerimisel ning aktsepteerida nende registreerimist Eesti laevakinnistusraamatusse. Ühe suure kaubalaeva maksumus ulatub sadade miljonite eurodeni.