Analüüs: Rahapesust võisid saada oma noosi ka poliitikud

Riigikogu õiguskomisjoni ees käisid mullu sügisel muuhulgas aru andmas endine riigi peaprokurör Norman Aas ja praegune peaprokurör Lavly Perling. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid saatis peaminister Jüri Ratasele kokkuvõtte rahapesu tõkestamise uurimistest ja aruteludest, milles Karilaid väidab, et Eesti suutmatus Danske rahapesu tõkestada võis tuleneda poliitilisest korruptsioonist.

Õiguskomisjon analüüsis eelmise aasta suvest, kes on need, kes ei saanud Danske rahapesu tõkestamisega hakkama, ja mida peaks rahapesuvastases võitluses muutma. Eelmise aasta lõpus saadi uuringuga ühele poole ning eelmisel nädalal saadetigi kokkuvõte peaministrile. Suurima probleemina tõi õiguskomisjon välja rahandusministeeriumi tegemata töö.

Nimelt moodustati juba 2006. aastal rahandusministri juhtimisel valitsuskomisjon, mis tegeles rahapesuvastase võitlusega. Kuid komisjoni hinnangul ei pööranud ministeerium ikkagi probleemile piisavalt tähelepanu. «Teada on, et rahandusminister isiklikult osales perioodil 2009–2014 kaheksateistkümnest valitsuskomisjoni istungist vaid ühel. Samuti ei näinud ta üha süvenevat probleemi finantsinspektsiooni nõukogu esimehena enne 2014. aastat,» seisab õiguskomisjoni tagasisides.