Magus Eesti elu meelitab nagu meepott (19)

Harry Tuul
, BNS-i ja Postimehe majandustoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mesi
Mesi Foto: Sergejs Rahunoks / PantherMedia / Sergejs Rahunoks

Paistab, et taasiseseisvumine on end lõpuks kuhjaga ära tasunud ning praeguseks on Eesti majanduselu sedavõrd köitev, et meelitab tagasi nii siit lahkunud eestlasi kui ka arvukalt välistööjõudu.

Eesti tööhõive on kõigi aegade suurim – mitte kunagi varem pole Eestis olnud tööl sedavõrd palju inimesi. Hõive näitajate poolest oleme koguni Euroopa tipus ning seda noortest eakateni. Muidugi peab püüdma inimesi veelgi rohkem tööturule kaasata, kuid uuringud on näidanud, et kusagil on piir, millest rohkem inimesi töötama ei hakkagi. Ja me oleme sellel piiril.

Kui numbreid lähemalt vaadata, siis on saabunud töötaja kuldaeg, kus tema on kuningas. Kõrge hõive tõttu kasvavad palgad Eestis mühinal. Viimasel kolmel aastal keskmiselt 7 protsenti aastas ning ka järmiseks kolmeks ennustab Eesti Pank 6 protsendilist kasvu.

Lisaks saab igaüks ise valida, kus ta töötab. Omal soovil töökoha vahetus on kerkinud samuti ajaloo tippu. Ligi 7,1 protsenti töötajaist ehk ligi 50 000 inimest vahetab töökohta omal soovil igas kvartalis. See teeb aasta peale kuni 200 000 inimest. Isegi kui mõni vahetab töökohta mitu korda, on number ikkagi väga suur.

Omal soovil töökoha vahetus tähendab omakorda reeglina paremat palka ja töökohta. Teisisõnu veelkord, turgu dikteerib töötaja, mitte tööandja. See tähendab, et teil on läbirääkimistel alati eelis, sest teie asemel pole kedagi võtta või tuleb võtta keegi kõrgema palgaga.

Eesti meelitab

Head elu tõendab seegi, et Eestisse tuleb inimesi mitmel rindel. Näiteks kasvas viimase paari aastaga ajutiselt Eestis töötavate välismaalaste hulk tervelt kümme korda. Kui 2016. aastal väljastati ümmarguselt 2000 aastast tööluba, siis mullu juba 20 000. Sarnaselt on kasvanud ka tagasiränne.

Rändesaldo on olnud positiivne juba neli aastat, kusjuures eriti aktiivne viimasel kahel, kui sisseränne ületab väljarännet kokku enam kui 11 000 inimesega. Nende hulgas on arvukalt eestlasi, kes reaalselt naasevad Eestisse, sest siinsed sotsiaaltoetused, näiteks perele, ning palgatase, keskmiselt ligi 1300 eurot, on kerkinud sedavõrd ahvatlevaks.

Aga laiema vaate kõrval on ka kitsam - kiire arengu pahupool. Ühest küljest tuleb muidugi rõõmustada, et palk kasvab, kuid teisalt tähendab see, et lihtne töö muutub aina kallimaks. See omakorda sunnib lihtsamad ja odavamad tööd Eestist kaduma. Ärisid lahkuma ning töötajaid koondama. Ja kuigi mõnes unistustes tegeleb kogu Eesti programmeerimisega, siis tegelikult on nii inimeste võimed kui ka huvid erinevad.

Kui laenata ühe pangajuhi näidet, siis kipubki tööturult eemale jääma algharidusega 42 aastane Vello, aga ka kõrgharidusega 62 aastane Malle. Nemad on kasvu kaotajad. Ka regiooniti erineb palgatase tuntavalt. Kui Tallinnas on keskmine palk juba 1450 eurot, siis Hiiumaal ja Valgamaal veidi üle 900 euro.

Probleemid tulekul

Tulevikku vaadates aimub juba ka ohte. On aina tõenäolisem, et järgmine valitsus on sunnitud lahendama majandusseisakut. Räägitakse kahest võimalusest.

Esiteks, kuna Eesti majandus on katkematult kasvanud juba kümmekond aastat, siis majandustsükkel peab paratamatult ühel hetkel pöörduma. Ühtegi märki pöördest praegu siiski ei ole ning kriisihundi hüüdjad jäävad näidetega hätta.

Nii räägitakse pigem teisest stsenaariumist, mida on kõige paremini kirjeldanud Eesti Panga president Ardo Hansson.

«Meil on tõsine oht sattuda sarnasesse olukorda nagu Soome mõned aastad tagasi. Sealne majandus jahtus, kuid samal ajal jätkus kiire palgakasv. See viis alla ekspordi konkurentsivõime, millele järgnes mitu aastat majanduslangust. Soome näite varal on näha, et konkurentsivõime kaotuse järel võib majandus aastaid vinduda ja inimeste sissetulekud sel ajal ei kasva,» hoiatas Hansson. Ohule viitab muuseas seegi, et Eesti ettevõttetete kasumid on kümne aasta tagusel tasemel ehk sisuliselt pole kasvanud.

Aga praegu on kõik väga hästi, kuigi me kipume seda unustama. Olgem ausad, sellist Eestit me tahtsimegi.

Kommentaarid (19)
Copy
Tagasi üles