Eesti-Läti ühine taarasüsteem tõotab peavalu nagu Rail Baltic

Praegu käideldakse ainult Eestis registreeritud joogitaarat, peagi peaks automaat tasuta vastu võtma ka Läti taarat. Foto: Marko Saarm / Sakala

Eesti-Läti ühise taarasüsteemi loomise idee on ilmselt suurim kahe riigi ühisprojekt pärast Rail Balticut. Peavalu ja hõõrdumist tekib sellest aga ilmselt sama palju.

Peale viletsa alkoholiaktsiisi laekumise ja kinni pandud maapoodide on hoogne piirikaubandus Lätiga tekitanud veel ühe probleemi, millest ehk ei ole nii palju räägitud: mida teha umbes 100 miljoni plekkpurgi ja pudeliga, mis aasta jooksul üle piiri tuuakse.

Põhjus on iseenesest lihtne. Kui Eestis kehtib juba 2005. aastast Euroopa mõistes väga eesrindlik pandisüsteem, kus taaraautomaat annab pudeli eest 10 senti, siis Lätis midagi niisugust ei ole. Läti päritolu taara ei sobitu kuidagi ka meie süsteemi – nende eest pole keegi tagatisraha maksnud.