/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/05/18/588074t1h06b8.jpg)
Riigikassa ja sellega liidetud sotsiaalfondide reservide tootluseks kujuneb rahandusministeeriumi prognoosi järgi tuleval aastal üks protsent, mis on madalam kui näiteks kohalike pankade tähtajalise deposiidi intressimäär.
Valitsus ennustab reservide tootluseks üht protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi investeerimistulude prognoos oli eile arutlusel haigekassa nõukogus, sest pärast sotsiaalfondide liitmist on viimaste tulusus sarnane riigi muude reservidega.
«See hakkab käima niimoodi, et kui reservid konsolideeritakse, siis haigekassa reservid hakkavad saama riigi võlakirjade keskmist intressi,» ütles haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov.
Eesti riigil võlakirju ei ole, Danilov pidas silmas, et haigekassa reservid hakkavad saama riigikassa käsutuses olevate reservide keskmist tootlust.
Selle aasta kolmanda kvartali aruande järgi oli haigekassa riskireservi keskmine tulusus aasta baasil 1,33 ja reservkapitalil 2,2 protsenti. Danilov märkis, et lubatud üks protsent on madalam kui senine tulusus, kuid «elame, näeme».
Haigekassa juhatus on sarnaselt töötukassa juhatusega vastu reservide liitmisele riigikassaga. «Me kunagi avaldasime oma arvamust haigekassa reservide konsolideerimise kohta, ei ole ümber mõelnud,» lisas Danilov. «Ma ei tahaks poliitikute otsuseid kommenteerida, ei ole sõjas kellegagi.»
Töötukassa nõukogu esimees Harri Taliga märkis, et rahandusministeerium on ka töötukassa reservide tootluseks tuleval aastal pakkunud üks protsent või vähem.
«Umbes sellisest tasemest või madalamast on räägitud töötukassa puhul. Präänik on see, et kui riigikassa tootlus jääb miinusesse, siis ei kanna kahju töötukassa, garanteeritud on, et raha ei vähene,» lausus Taliga.
Haigekassa nõukogu esimees, sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et tuleva aasta intressiprognoos ei ole kuidagi seotud varade sidumisega riigieelarvega.
«Prognoos on praegu selline, sest rahaturgude seis on kehvavõitu,» ütles Pevkur. «Kui vaadata viimase kuu riikide võlakirjade intresse, siis selliseid kindlaid häid kohti ei ole, sellepärast ka selline muutus,» lausus Pevkur.
Eesti suuremate kommertspankade aastase deposiidi intressimäär on 1,9 protsenti. Stabiliseerimisreservi viimane aruanne ütleb, et kolmandas kvartalis oli ühe kuu tootlus 0,52, kolme kuu tootlus 3,14 ja aasta algusest 1,95 protsenti.