Riigikohus andis Sõnajalgadele Aidu tuulepargi vaidluses olulise vahevõidu

Aidu tuulepargi tuulikutornid. Foto: Sander Ilvest

Riigikohus andis Andres ja Oleg Sõnajalale Aidu tuulepargi ehituslubade üle käivas vaidluses olulise vahevõidu, kui selgitas, et Ida-Viru maavanema algne taotlus ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks ei olnud ilmselt esitatud tähtaegselt.

Nimelt selgitas riigikohus, et Ida-Viru maavanem saanuks Aidu tuulepargi ehitusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku teha vaid 30 päeva pärast ehitusloa väljastamist ning tähtaja järgimata jätmist ei saa põhjendada riigikaitseliste kaalutlustega. Halduskohtul tuleb seda seisukohta ehituslubade sisulist vaidlust jätkates arvesse võtta.

Esimeses astmes käiva sisulise vaidluse pidamiseks oli enne vaja välja selgitada, kas menetlust saab jätkata. Riigikohus otsustas neljapäeval olulises osas mitte muuta Tartu ringkonnakohtu otsust, millega jäeti muutmata halduskohtu otsus menetlust jätkata, nii et sisuline arutelu Ida-Viru maavanema protesti üle läheb esimeses astmes edasi.

Halduskohtus pooleli oleva vaidluse keskmes olev Aidu tuulepargi ehitusluba oli väljastatud 3. märtsil 2015. 2017. aasta veebruaris juhtis kaitseministeerium maavalitsuse tähelepanu, et tuulepargi püstitamine oleks julgeolekuoht. Seejärel tegi Ida-Viru maavanem 3. märtsil 2017 Lüganuse vallale ettepaneku ehitusluba kehtetuks tunnistada. Vald otsustas sama kuu lõpus seda mitte teha, misjärel esitas maavanem halduskohtule protesti, milles palus ehitusload tühistada.

Äsja riigikohtust lahenduse saanud asjas vaidlesid menetlusosalised aga põhiliselt selle üle, kas maavanem sai vaidlusaluste ehituslubade andmisest teada tema väidetud ajal või varem ehk hiljemalt 2016. aasta suvel. Sellest sõltub, millal pidi maavanem käivitama järelevalve, tegema Lüganuse vallale ettepaneku ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks ja keeldumise korral pöörduma kohtusse, teatas ringkonnakohus juunis otsust tehes.

Värskes määruses leidis riigikohus, et Aidu Tuulepark OÜ protesti esitamisel ei ole ületatud kolmeaastast tähtaega arvates ehituslubade väljastamisest ning seetõttu ei saa vastaval alusel nõuda kohtumenetluse lõpetamist ehk menetlus jätkub. Samas viitas riigikohus aga, et algse järelevalvemenetluse algatamine ei pruugi olla tähtaegadega kooskõlas.

Nimelt nägi 2017. aastal kehtinud seadus ette, et kui maavanem leiab, et omavalitsuse haldusakt on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 päeva jooksul haldusakti andmisest teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks. Riigikohus selgitas, et sõnastus on selge ja ühemõtteline.

«See ei võimalda tõlgendust, mille kohaselt hakkab ettepaneku tegemise tähtaeg kulgema näiteks hetkest, kui haldusjärelevalve teostaja sai teada haldusakti õigusvastasusest,» selgitas riigikohus. Maavalitsus sai Aidu tuulepargi ehitusloa väljastamisest teada detsembris 2015 ning täiendavalt juunis 2016, kuid maavanem tegi vallavalitsusele ettepaneku ehitusload kehtetuks tunnistada alles märtsis 2017.

Halduskohus on varasemalt väljendanud seisukohta, mille järgi on oluline just õigusvastasusest teada saamine. « Meie jaoks on see võit, kuna antud asjas ei saanudki riigikohus paremat otsust teha, kui anda esimese astme kohtule selged juhised menetluse lõpetamiseks,» ütles Aidu Tuulepark OÜ juhatuse liige Oleg Sõnajalg neljapäevast riigikohtu otsust kommenteerides.

Maavanema järelevalvemenetluse tähtaegu selgitas riigikohus ühtse kohtupraktika kujundamise eesmärgil eraldi jaotises. Ehitusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku asjus Aidu Tuulepark menetluslikult määruskaebust esitada ei saanud, kuna puudus vastav õigus. Halduskohus võtab aga enda otsuse tegemisel riigikohtu seisukohta ilmselt arvesse.

Riigikohus märkis ka, et Ida-Viru maavanema ning kaitseministeeriumi väide, et seadust tulnuks tõlgendada riikliku julgeoleku tagamise eesmärgist, pole asjakohane. Nimelt polnud toonases seaduses maavanemale antud võimalus taotleda omavalitsuse haldusakti tühistamist ajendatud riigi julgeoleku tagamise kaalutlusest, vaid selle esmärk oli üldine järelevalve. See aga ei anna piisavalt alust tõlgendada erijuhtumi asjaolude valguses konkreetset seadusesätet kirjapandust erinevalt.

Küll aga märkis riigikohus, et kui ehitustegevus või juba valminud ehitis või selle kasutamine ohustab riigi julgeolekut, on riigil võimalik sekkuda eriseaduste alusel ka siis, kui ehitis on püstitatud õiguslikul alusel või kui on möödunud sätestatud protesti esitamise tähtaeg. Näiteks võib kõne alla tulla riiklik järelevalve ehitiste nõuetekohasuse üle ehitusseadustiku alusel, mida lisaks kohalikule omavalitsusele võib teatud tingimustel teostada ka TTJA. Seejuures võimaldab ehitusseadustik korrakaitseorganil otsustada isegi ehitise lammutamise, kui ehitis ei vasta nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht.

«Arvestades, et riigikohus on selgelt ümber lükanud alama astme kohtute ekslikud seisukohad maavanema poolt järelevalve menetluse algatamise tähtajast, siis taotleme halduskohtult lähtuvalt riigikohtu suunistest protesti läbi vaatamata jätmist tähtaja ületamise tõttu. Vastavale võimalusele on ka viidanud riigikohus, märkides, et protesti läbivaatamata jätmisele saab tugineda ka järgnevas menetluses,» rääkis Sõnajalg ning avaldas lootust, et halduskohus lähtub riigikohtu seisukohtadest.

Kohus peatas Aidu Tuulepark OÜ-l tuulikute püstitamise 2017. aasta 3. mail, kui võttis menetlusse Ida-Viru maavanema protesti 2015. aasta kevadel ettevõttele antud ehituslubade tühistamiseks.

Tuulikute püstitamine tuuleparki on kohtumäärusega peatatud kuni vaidluste lahenemiseni. Aidu Tuulepark plaanib Aidusse püstitada 30 kolmemegavatist tuulikut.

Oleg Sõnajalg: meie jaoks on see võit

«Meie jaoks on see võit, kuna antud asjas ei saanudki riigikohus paremat otsust teha, kui anda esimese astme kohtule selged juhised menetluse lõpetamiseks. Arvestades, et riigikohus on selgelt ümber lükanud alama astme kohtute ekslikud seisukohad maavanema poolt järelevalve menetluse algatamise tähtajast, siis taotleme halduskohtult lähtuvalt riigikohtu suunistest protesti läbivaatamata jätmist tähtaja ületamise tõttu. Vastavale võimalusele on ka viidanud riigikohus märkides, et protesti läbivaatamata jätmisele saab tugineda ka järgnevas menetluses,» selgitas edasisi samme Aidu Tuulepark OÜ juhatuse liige Oleg Sõnajalg.

«Riigikohus on üheselt ümber lükanud alama astmete kohtute ekslikud seisukohad maavanema järelevalve menetluse algatamise tähtajast ning loodame siiralt, et halduskohus lähtub riigikohtu seisukohtadest,» lisas Sõnajalg.

Oidsalu: Sõnajalg levitab valeinfot

Kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu on risti vastupidist meelt.  Tema hinnangul jättis riigikohus nii arendaja kui valla määruskaebused sisuliselt rahuldamata ning vastupidiselt arendaja soovile kohtumenetlus jätkub. 

Oidsalu sõnul on ebaõige Oleg Sõnajala käsitlus, mille kohaselt riigikohus leidis, et maavanem esitas mingeid taotluseid tähtaegu mitte järgides. «Riigikohus ei ole selliseid avaldusi konkreetse haldusvaidlusega seonduvalt teinud. See on valeinfo,» rääkis asekantsler.

Oidsalu sõnul on väär ka selgitus, et ettepaneku sai teha vaid 30 päeva pärast ehitusloa väljastamist ning tähtaja järgimata jätmist ei saa põhjendada riigikaitseliste kaalutlustega. «Ka sellist käsitlust riigikohtu määrusest ei nähtu. Veel enam tuleb rõhutada, et maavanem ei jätnud ühtegi tähtaega järgimata. Riigikohus ütleb oma otsuses üheselt, et protest on esitatud tähtaegselt ja seega jätkub asi sisulise lahendamisega halduskohtus,» väitis Oidsalu.

«Riik parema meelega üldse ei peaks kohtuvaidlusi ei oma riigi ettevõtjate ega omavalitsustega, aga riigikohtu otsus annab lõpuks nii meile kui arendajale võimaluse liikuda edasi sisulise menetluse juurde, mida arendaja on menetluslike taotlustega seni püüdnud peatada,» rääkis Oidsalu. «Täna on riik tervikuna valinud pigem rahulikumad vahendid probleemi lahendamiseks, st ehituslubade vaidlustamine. Sellises etapis seisukohtade väljendamine annab ka arendajale selge signaali, et õiguspäratuid kulutusi ei ole otstarbekas teha. Samas on riigikohus pidanud kohaseks palju äärmuslikumat sekkumist riigi poolt, so ehitiste lammutamine, kui need ohustavad riigi julgeolekut.»

«Selles, et tuulikud, mida arendaja soovib õigusnorme rikkudes püstitada, ohustavad riigi julgeolekut, ei ole vaidlust. Seega, kui riigikohus on tänase otsuse viimases punktis jaatanud riigi õigust nõuda selliste ehitiste lammutamist, siis kindlasti on riigil õigus seaduslikke vahendeid kasutades takistada selliste ehitiste püstitamist, mis on palju vähem isiku õiguseid riivav meede,» väitis Oidsalu.