/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/09/13/11414068t1hf11d.jpg)
Finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia juhtide hinnangul on mõte teise pensionisamba kaotamisest ohtlik ja selline samm tooks kaasa majanduslikult väga rasked tagajärjed. Hoiatava näitena võiks vaadata praegust Brexiti segadust.
Finantsistid: pensionisüsteemi lammutamine võrduks Brexiti segadusega (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olemasoleva pensionisüsteemiga eksperimenteerimise asemel soovitab FinanceEstonia otsida viise pensioniosakute omanike tootluse suurendamiseks ning erasektori täiendava rahastuse kaasamiseks, näiteks soodustades tööandjapensioni rakendamist.
«Pensionisüsteemi suhtes tehtavad otsused mõjutavad meie elu mitme järgneva kümnendi vältel. Küsimus ei ole ainult pensionite suuruses, vaid selles, kas riik suudab anda oma inimestele kindlustunde, et nende majanduslik tulevik on Eestis turvaline ka pärast aktiivse tööea lõppu,» ütles FinanceEstonia juhatuse liige Raino Paron.
Ta tunnistas, et praegust süsteemi annab kindlasti parandada. «Aga enne, kui hakkame seda lammutama populistlikel või päevapoliitilistel eesmärkidel, tasuks vaadata ka Brexiti kogemust ja tagajärgi, mis võivad kaasneda riigi majandusele ja elanike heaolule, kui taolistele mitmetahulistele teemadele hakatakse kõvahäälselt pakkuma näiliselt lihtsaid lahendusi.»
Olemasoleva ja toimiva pensionisüsteemi lõhkumise asemel soovitab FinanceEstonia otsida võimalusi pensionisüsteemi täiendava erasektori rahastuse kaasamiseks ning toetada pensionifondide investeerimist Eesti majandusse.
FinanceEstonia juhatuse liige Aare Tammemäe ütles, et Eesti pensionifondide ajalooliselt madalale tootlusele viitavat loosungit lehvitades püütakse väita, et majanduslikult arukam oleks pensionifondides olev raha ära kulutada. «See on väga lühinägelik lähenemine. Pigem tuleks tegeleda elanike investeerimis- ja säästutoodete valiku laiendamisega. Suurem konkurents ja väiksemad investeerimispiirangud annaks positiivse tõuke paremaks tootluseks. Suuremad kodumajapidamise säästud tagavad inimeste parema heaolu tulevikuks,» rääkis ta.
Samuti soovitab FinanceEstonia julgustada ettevõtjaid osana tasustamissüsteemist võtma kasutusele penisonikindlustust, soodustades näiteks tööandjapensioni rakendamist. Seejuures võiks tööandjatel olla võimalus vabatahtlikuna teha töötaja palgafondist sissemakseid pensioni kolmandasse sambasse selliselt, et sellega ei kaasneks täiendavat maksukoormust.