:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/16/11718110t1haf79.jpg)
Riigikohus võttis eile menetlusse poliitik Anastassia Kovalenko kaebuse tööstuskontserni BLRT vastu. Viimase kohtuastme otsusest selgub, kas Kovalenko peab magistritöös ja intervjuudes esitatud võimalikud valeväited ümber lükkama või mitte.
Tuline vaidlus Kovalenko magistritöö üle jätkub riigikohtus (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikk kohtusaaga algas 2017. aasta novembris, mil BLRT Grupp kaebas sotside nimekirjas riigikokku pürgiva Kovalenko kohtusse, leides, et viimane on ettevõtte kohta valetanud ja väärinfot levitanud.
Anastassia, kes on BLRT väikeomaniku Valeri Kovalenko tütar, kirjutas magistritöö teemal «Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis», kus ta käsitles BLRT enamus- ja väikeaktsionäride vahelist hõõrdumist. Samal teemal andis ta intervjuu ka Äripäeva eestikeelses raadiosaates «Delovõje ljudi».
Nimelt ütles Kovalenko meediakanalites ja magistritöös, et BLRT 2012. aasta majandusaasta aruanne oleks justkui ebakorrektne ja kehtetu. See tööstusfirmale ei meeldinud.
Kui mullu kevadel otsustas Harju maakohus, et jätab BLRT hagi rahuldamata ja kohtukulud jäävad ettevõtte kanda, siis Tallinna ringkonnakohus otsustas sügisel hagi osaliselt siiski rahuldada. See tähendab, et Kovalenko peab magistritöös ja raadiosaates esitatud väited ümber lükkama ja tunnistama, et ta on eksinud.
Kovalenko enda vigu ei tunnistanud. Kohtu poolt valeväideteks peetud sõnade kohta ütles ta, et «seda, kuidas minu väiteid võib tõlgendada või tavakuulaja nendest aru saab, saab lõpmatuseni vaielda, eriti veel, kui need on kontekstist välja rebitud».
Seetõttu pöördus Kovalenko riigikohtusse, mis eile kaebuse ka lõpuks menetlusse võttis. Kovalenko advokaat taotleb eelmise kohtuastme otsuse täielikku tühistamist. Tema hinnangul peab jõustuma Harju Maakohtu otsus, kus jäeti BLRT hagi rahuldamata.
Huvitav oli see, et ringkonnakohtu otsuse peale esitas kaebuse ka BLRT ise, kuid riigikohus seda menetlusse ei võtnud.
Taustaks olgu öeldud niipalju, et BLRT omaniketüli ühel poolel on BLT Holdingu alla koondunud väikeaktsionärid Mihhal Gnidin, Valeri Kovalenko ja Vladimir Toropov, kellele kuulub umbes 40 protsenti BLRT aktsiatest, ning teisel poolel seisab tööstusettevõtte suuromanik Fjodor Berman ja tema sugulased. Mõlemad leerid on esitanud üksteise vastu aastate jooksul suures mahus kaebusi. Seni pole BLRT väikeaktsionäridele dividende maksnud.