Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2019/01/15/11717830t1hfae7.jpg)
- Otseinvesteeringuid on tulnud 0,7 miljardit eurot aastas.
- Eesti on suuruselt kolmas välisinvestor.
- Läti on Euroliidu üks kiiremini kasvavaid majandusi.
Ehkki üleminek eurole viis aastat tagasi on toonud Lätti vähem investeeringuid, kui toona loodeti, on lõunanaabrid veendunud, et Euroopa ühisraha on teinud nende riigile head. Loodetust väiksemad investeeringud on tingitud pigem muudest põhjustest, mitte liitumisest euroga.
«Investeeringute kasv pole olnud siiski nii suur, kui loodeti,» ütles Läti rahandusministeeriumi endine kantsler Sanita Bajāre eelmise nädala alguses Riias toimunud konverentsil, mis oli pühendatud Läti eurotsooniga liitumise viiendale aastapäevale.
Läti keskpanga andmetel on aastatel 2014–2017 tulnud riiki välismaiseid otseinvesteeringuid kokku 2,8 miljardit eurot ehk keskmiselt 0,7 miljardit eurot aastas. See näitaja jäi aga näiteks alla euroga liitumisele eelnenud 2013. aastale, mil lisandus 1,3 miljardit, ning 2011. aastale, mil lõunanaabrite juurde voolas 1,2 miljardit eurot välismaiseid otseinvesteeringuid.
2017. aasta seisuga oli kõige rohkem investeeringuid tulnud Rootsist (19,2 protsenti välismaiste otseinvesteeringute mahust), Venemaalt (10 protsenti) ja uhkel kolmandal kohal on 9,2 protsendiga Eesti.
Lõunanaabrite ootused olid suuremad, aga 2014. aasta alguses annekteeris Venemaa mäletatavasti Krimmi ja algas Ukraina kriis, mille tõttu muutusid välisinvestorid siinse regiooni (ka Eesti) suhtes märkimisväärselt ettevaatlikumaks. Päris ära välisinvesteeringud siiski ei kadunud.
«Paistab, et osaliselt tulevad investeeringud lihtsalt sellepärast, et me oleme eurotsoonis,» nentis Läti eelarvenõukogu esimees Jānis Platais, ent lisas, et ei tohi arvata lihtsustatult, et euro toob investoreid sisse automaatselt.
Ehkki kolme Balti riiki tavatsetakse käsitleda ühetaolistena, oli igaühe olukord euroga ühinemise kontekstis erinev. Esiteks, Eesti kroon oli seotud Saksa marga ja alates euro kasutuselevõtust euroga kogu oma eksistentsi ajal ehk alates 1992. aastast.
«Me olime euroga väga tihedalt seotud niikuinii,» ütles konverentsil ühel ühisarutelul osalenud Eesti Panga president Ardo Hansson. Läti latt seoti euroga alles kümme aastat enne euroalaga ühinemist ehk 2004. aasta 1. jaanuarist. Peagi oli lätlastele enne euroga ühinemist olulisim välivaluuta USA dollar, meil alguses Soome ja Saksa mark ning hiljem euro. Nüüd on lätlaste hulgas euro populaarsus märkimisväärselt kasvanud. 63 protsenti lätlastest usub, et euro on nende riigile hea, ja umbes 80 protsenti usub, et see on hea Euroopale.
Kõigepealt oli vaja inimesi veenda. Et eurotsooniga ühinemine on hea idee.
Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, toona Läti peaminister
«Euro populaarsus lätlaste seas on muljet avaldav – varem 50:50, nüüd üle 80 protsendi,» tunnustas lõunanaabreid Hansson. Mitu konverentsil esinejat toonitas, et euro kasutuselevõtt Lätis toimus ajal, mil euroala oli väga keerulises olukorras. Eesti ja Läti majandus olid finantskriisi ajal ühed neist, mis enim räsida said, Eesti vähem, Läti rohkem. Eesti tuli kriisist välja omal jõul ning euroga ühinemise perspektiiv oli sealjuures lisastiimul. Nii leppisid eestlased väga rahulikult teise samba sissemaksete tegemisega, lisasid käibemaksule kaks protsendipunkti ning Eesti Telekomi väikeinvestorid suhtusid rahulikult ka sellesse, kui suuraktsionär riik võttis ettevõtte aktsiad üle ebavõrdsetel tingimustel. Ülevõtja Telia lubas võtta kolmel järgneval aastal dividende, mis kindlustas riigile ettevõtte tulumaksu laekumise. Seda kõik euro nimel.
Lätis oli olukord mõnevõrra erinev. Võrreldes meiega sattusid lõunanaabrid üleilmse finantskriisi ajal veel suuremasse hätta ja sealne valitsus oli sunnitud paluma Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) finantsabi. Eesti ühines euroga 2011. aastal, kui finantskriisi esimene etapp oli enam-vähem läbi ja näha oli juba esimesi märke Euroopa võlakriisi kohta, aga täie teadvuseni polnud see siiski veel jõudnud.
Läti liitus, õigemini valmistus liituma ajal, mil võlakriis oli täies hoos, ja ehkki Euroopa Keskpanga president Mario Draghi oli euro päästnud lubadusega teha selle päästmiseks kõik, mis võimalik, oli ebakindlus endiselt väga suur.
«Kõigepealt oli vaja inimesi veenda. Et eurotsooniga ühinemine on hea idee,» ütles konverentsil esinenud Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kes toona oli Läti peaminister. «Paljud ütlesid, Läti ostab viimase pileti Titanicule. Tegelikult kasutati sama argumenti ka aasta hiljem Leedus,» lisas ta.
Probleemidele vaatamata on Läti majandus kasvanud viimasel viiel aastal kiiresti. 2018. aasta kolme esimese kvartali majanduskasv oli peaaegu viis protsenti, mis oli üks kiiremini kasvavaid majandusi nii Euroopa Liidus kui ka euroalas. Võrdlusena oli Eestis eelmise aasta kolme esimese kvartali majanduskasv enam kui protsendipunkti võrra väiksem – 3,8 protsenti. «Läti majanduskasv on praegu palju tasakaalustatum,» ütles Euroopa Keskpanga asepresident Luis de Guindos.