Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Euro tõi Lätile oodatust vähem investeeringuid

Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis Riias toimunud konverentsil esinemas. FOTO: Euroopa Komisjon

Ehkki üleminek eurole viis aastat tagasi on toonud Lätti vähem investeeringuid, kui toona loodeti, on lõunanaabrid veendunud, et Euroopa ühisraha on teinud nende riigile head. Loodetust väiksemad investeeringud on tingitud pigem muudest põhjustest, mitte liitumisest euroga.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Investeeringute kasv pole olnud siiski nii suur, kui loodeti,» ütles Läti rahandusministeeriumi endine kantsler Sanita Bajāre eelmise nädala alguses Riias toimunud konverentsil, mis oli pühendatud Läti eurotsooniga liitumise viiendale aastapäevale.

Läti keskpanga andmetel on aastatel 2014–2017 tulnud riiki välismaiseid otseinvesteeringuid kokku 2,8 miljardit eurot ehk keskmiselt 0,7 miljardit eurot aastas. See näitaja jäi aga näiteks alla euroga liitumisele eelnenud 2013. aastale, mil lisandus 1,3 miljardit, ning 2011. aastale, mil lõunanaabrite juurde voolas 1,2 miljardit eurot välismaiseid otseinvesteeringuid.

2017. aasta seisuga oli kõige rohkem investeeringuid tulnud Rootsist (19,2 protsenti välismaiste otseinvesteeringute mahust), Venemaalt (10 protsenti) ja uhkel kolmandal kohal on 9,2 protsendiga Eesti.

Lõunanaabrite ootused olid suuremad, aga 2014. aasta alguses annekteeris Venemaa mäletatavasti Krimmi ja algas Ukraina kriis, mille tõttu muutusid välisinvestorid siinse regiooni (ka Eesti) suhtes märkimisväärselt ettevaatlikumaks. Päris ära välisinvesteeringud siiski ei kadunud.

Tagasi üles
Back