Ehkki üleminek eurole viis aastat tagasi on toonud Lätti vähem investeeringuid, kui toona loodeti, on lõunanaabrid veendunud, et Euroopa ühisraha on teinud nende riigile head. Loodetust väiksemad investeeringud on tingitud pigem muudest põhjustest, mitte liitumisest euroga.
«Investeeringute kasv pole olnud siiski nii suur, kui loodeti,» ütles Läti rahandusministeeriumi endine kantsler Sanita Bajāre eelmise nädala alguses Riias toimunud konverentsil, mis oli pühendatud Läti eurotsooniga liitumise viiendale aastapäevale.
Läti keskpanga andmetel on aastatel 2014–2017 tulnud riiki välismaiseid otseinvesteeringuid kokku 2,8 miljardit eurot ehk keskmiselt 0,7 miljardit eurot aastas. See näitaja jäi aga näiteks alla euroga liitumisele eelnenud 2013. aastale, mil lisandus 1,3 miljardit, ning 2011. aastale, mil lõunanaabrite juurde voolas 1,2 miljardit eurot välismaiseid otseinvesteeringuid.
2017. aasta seisuga oli kõige rohkem investeeringuid tulnud Rootsist (19,2 protsenti välismaiste otseinvesteeringute mahust), Venemaalt (10 protsenti) ja uhkel kolmandal kohal on 9,2 protsendiga Eesti.
