/nginx/o/2018/11/21/11590481t1h326d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2013/10/21/2563472t1h7b31.jpg)
Eesti liikluskindlustuse fondi juhatuse esimees Mart Jesse rääkis, et Elektritakso skeemi sarnast pettust on taksoturul varasemalt ka toimunud, kuid enamasti tabatakse valeandmete esitajad kiiresti.
Liikluskindlustuse fond: Elektritakso pettuse maksavad kinni teised liiklejad (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektritakso lahkus kuu aega tagasi Tallinnast, pildudes kriitikanooli kindlustusseltside hinnakirja pihta. Nüüd selgub, et taksofirma petab ise kindlustusseltse, et saada soodsamaid lepinguid. Kogu skeem tuleb välja majandustegevuse registrist, kuhu on märgitud taksode sõidukikaardid.
Elektritaksode puhul ilmneb aga, et sõidukikaartidest on kindlatel perioodidel mõneks ajaks loobutud, näiteks oktoobri lõpust novembri alguseni. Seda tehakse selleks, et kanda taksod registrist maha enne kindlustusleppe sõlmimist, et kindlustada taksod tavaliste sõidukitena. Hiljem lisatakse samad autod registrisse taksode alla tagasi.
Mart Jesse sõnul on selliseid juhtumeid tulnud ette korduvalt, kus takso omanik üritab sõiduki kindlustada tavasõidukina, kuid tänaseks on kindlustusandjad leidnud skeemitamisele vasturohud ning pettur jääb üsna kiiresti vahele.
Säärast skeemitamist ei saa Jesse sõnul kuidagi heaks kiita, sest tegemist on ilmselge kindlustusandjate, riigi ja ülejäänud liiklejate petmisega. «Täpselt sama hinnangu annaksid taksojuhid oma klientidele, kes sõidavad 10 kilomeetrit, kuid soovivad maksta ettenähtud tasumäärast mitu korda vähem ja jooksevad minema, kui neilt kogu teekonna eest raha nõutakse,» ütles ta.
Pettuse tagajärjed on Jesse sõnul erinevaid - üldjuhul nõutakse skeemitajalt sisse kindlustusmakse, mida ta oleks pidanud tegelikult maksma. Samas, paljudel juhtudel toob see kaasa ka kliendisuhte lõppemise. «Paraku kaasneb kindlustusandja eksitamise katsega ka tõsiasi, et sel inimesel tekib hiljem raskusi ka ülejäänud kindlustuslepingute, näiteks kodu- või reisikindlustuse sõlmimisega, sest pole põhjust arvata, et ühes kindlustusliigis pettusekatset üritanud klient käitub mujal laitmatult,» ütles ta.
Näiteks tõi Jesse eelmise aasta juhtumi, kus üks taksojuht vahetas kindlustusandjat seitsmel korral ja just seetõttu, et ta jäi skeemitamisega vahele ning kindlustusfirmad ei tahtndud temaga enam tegemist teha. «On üsna selge, et tal on oma varale kindlustuskaitse saamine äärmiselt keeruline. Tagajärjed on aga ka teiste liiklejate suhtes, sest sellise petturliku käitumise maksavad kahjuks kinni ülejäänud liiklejad, kes peavad skeemitavate taksojuhtide tõttu maksma kõrgemaid kindlustusmakseid,» lisas ta.
Elektritakso tõi oma käitumise põhjuseks kindlustusseltside kõrged hinnad. Jesse sõnul on probleem hoopis riigi poolt tekitatud olukorras taksonduse turul. Nimelt tegutsevad turul lisaks tavataksodele ka nö. äpitaksod, kelle suhtes järelevalve on puudulik.
«Üle aasta on möödunud ühistranspordiseaduse muutmisest, millega seadustati äpitaksod, kuid näiteks kodumaine Taxify ja hiljuti turule sisenenud Yandex vilistavad seadusele ning vahendavad ebaseaduslikke vedajaid. Seetõttu valitseb taksonduse turul ebavõrdne konkurentsiolukord, kus ühed taksofirmad on enda sõidukid korralikult arvele võtnud, maksavad taksode kahjustatistikast tulenevalt kõrgemaid kindlustusmakseid ja riigimakse ning täidavad ka teisi seadusest tulenevaid kohustusi. Samaaegselt tegutsevad taksonduse turul ka vedajad, kes saavad seaduste eiramise tõttu kulueelise ja on pannud seaduskuulekad ettevõtjad väga suure löögi alla,» ütles Jesse.