Jaanus Rahumägi: ainulaadne võimalus maailmamerel tegijaks saada ei tohi takerduda teadmatusse

Laevanduse konkurentsivõime tõstmise eelnõu esitaja, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja Tallinna Sadama juhatuse juhatuse esimees Valdo Kalm Balticconnectori avaüritusel. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

• Laevade lipuseaduse huvigrupid üksmeelel: meremeeste tulumaks peaks olema 0%
• Eelnõu vastu võtmist võib takistada valimiseelne poliitiline võitlus
• Ekspertide hinnangul on peamine eesmärk Eesti lipu konkurentsivõime parandamine
• Kaptenid ei käi ammu enam ise kuskilt kõrtsist meremehi värbamas

Täiendus kell 17.14. Majanduskomisjon võttis häältega 8:1 vastu parandusettepaneku kehtestada Eesti meremeestele 0% tulumaksumäär.

Riigikogu majanduskomisjon jätkab täna laevade Eesti lipu alla meelitamise seadusemuudatuste paketile esimese lugemise järel tehtud parandusettepanekute arutamist. Komisjoniliikmete sõnul on reaalne, et Riigikogu võtab eelnõu veel enne valimisi vastu, kui selle esitanud ministeeriumid täpsustavad meremeeste maksuerisuse asjaolusid. Ekspertide hinnangul pole see aga üldse eelnõu põhiküsimus.

Lipueelnõu peamiseks diskussiooniteemaks on tõstetud küsimus kas kehtestada meremeeste palga maksuarvestuse miinimum 750 eurot või kaotada meremeeste tulumaks üldse. India ookeanil ja Aafrika rannikul laevakaitsega tegeleva turvaettevõtja Jaanus Rahumägi hinnangul on meremeeste tulumaksu küsimus emotsionaalne kõrvalteema, lipueelnõu tervikuna aga Eesti suur võimalus, mis võib anda tööd palju rohkematele Eesti ettevõtjatele kui vaid laevaomanikud.

Põhiküsimus on lipuriigi registriga seotud teenuste konkurentsivõime

Eelnõu koostamisse ja aruteludesse kaasatud osapooled möönavad, et tegemist on kompleksse ja nüansirohke valdkonnaga, kus huvigruppidel on küll ühine üllas eesmärk, kuid detailides erinevad ja kohati vastandlikud huvid. Eelnõu arutelu ja vastu võtmist kammitseb ka käimasolev valimisvõitlus, mõned opositsioonis olevad reformierakondlased näeksid meeleldi, et üks oluline koalitsioonilepingu punkt jääks ellu viimata.

Põhieesmärk on Eesti lipu konkurentsivõime globaalses merenduses

Jaanus Rahumägi hinnangul võiks laevade Eesti lipu alla toomise eelnõu täies mahus rakendamine tuua riigieelarvesse kuni 300 miljonit eurot lisatulu aastas. „See on Eesti suur võimalus. Me ei tohi takerduda teadmatusse või poliitilistesse kemplemistesse. Põhiküsimus on lipuriigi registriga seotud teenuste konkurentsivõime,” rõhutas Rahumägi.

Veeteede Ameti arendusosakonna juht Eero Naaber kommenteeris, et põhimõtteliselt saaks meremeeste tulumaksumäära ja lipuriigi atraktiivsuse suurendamist eraldi käsitleda, kuid eraldi rakendades ei annaks nad siiski eesti majandusele sama mastaabiga efekti kui koos rakendades: „Tonnaažimaks ja meremeeste töötasude erirežiim on ühe paketi osad, mille eesmärk on muuta Eesti laevandus konkurentsivõimelisemaks. Sisuliselt ei ole nad omavahel seotud, saaks rakendada ka vaid ühte või teist. Tonnaažimaks on alternatiiv ettevõtte tulumaksule ning on suunatud sellele, et Eestisse tuleksid laevanduse kaldaettevõtted. Meremeeste töötasude erirežiim on suunatud sellele, et laevad tuleksid Eesti lipu alla.”

Laevaregistri teenused ja kaldaettevõtted

„Laevaregister ei ole kellegi erabisness, see on rahvusvaheline riiklik äri. Lipud ja maksud on riigieelarvesse raha toomise viis,“ rõhutas Rahumägi.

„Kaitsen India ookeanil ja Lääne-Aafrika rannikul maailma suurimaid laevandushiide ja olen kursis maailma laevandust vaevavate probleemidega, eriti lipuriikide konkurentsi, protseduure, bürokraatiat ja registreid puudutavaga. Isegi kui mõni laevaregister on täna elektrooniline, on asjaajamine raske ja aeganõudev. Laevafirmades on eraldi osakonnad, kes lipunõuetega tegelevad. See on suur kulu. Rahvusvahelises laevanduses on konkurents ülitihe, turvalepinguid sõlmides vaidleme laevafirmaga mõnesaja dollari üle.

Merendus on globaalne äri ja konkureerida tuleb üleilmselt. Suurkliendid on riikideülesed korporatsioonid, kes ei vaata rahvust ega lipuvärvi, vaid efektiivsust. Eestil on unikaalne instrument e-residentsus ja võime IT-maailmas kiiresti kohaneda. Laevaregistris võimaldaks see laevafirmadel hoida kokku sadu tuhandeid aastas.

Eesmärk peab olema 1000 laeva lipu alla

Kogu lipuriigi sissetulek peab tulema läbi tonnaažimaksude, mis asendavad reederi ettevõtte tulumaksu. Meremeeste palkadelt tööjõumakse ei maksta, see on standard: Malta, Kreeka, Küpros, Panama ja teised. 750-eurone meremehe maksustava baastulu määr ei kergita ühegi laevaomaniku kulmu, ta ei hakka süvenemagi, mis muud registri nõuded või hüved on. Aga me peame saavutama, et laevaomanikud tooksid Eesti registrisse suuri ookeanilaevu, mitte pisikesi künasid,“ arutles Rahumägi.

Kui Kadri Simson ütles lipueelnõud Riigikogus tutvustades, et ootab Eesti lipu alla 300 uut laeva ning riigieelarvesse täiendavat tulu 76 miljonit eurot aastas, siis Rahumägi nii tagasihoidlik ei ole: „Laevandus on äri ja kui kuskil tekivad paremad tingimused, siis äri liigub sinna. Eesmärk peaks olema tuua Eesti registrisse vähemalt 1000 suurt laeva, alla selle pole mõtet punnitada.“ Rahumägi selgitab, et kuni 300 miljonit lisaeurot aastas on täiesti reaalne, kui arvestada, et laevad vajavad lipuriigis ka kindlustust, pangateenuseid, laenu, õigusabi, koolitust, raamatupidamist, mehitamist ja muid teenuseid. „Kui mahud suurenevad ja registrisse tulevad ookeanilaevad, tekib eraldiseisev mereline tööstusharu,“ on Rahumägi optimistlik.

 Eesmärk peaks olema tuua Eesti registrisse vähemalt 1000 suurt laeva, alla selle pole mõtet punnitada

Kasu näeb Rahumägi laevade Eesti lipu alla toomises ka oma mereturvateenuseid pakkuvale firmale ESC GS. „Lipuriigi registriga asju ajades võetakse paljud teenused samast riigist. Kreeklased ja britid on oma mereturvateenuste turu nii ära kaitsnud, et nende lipuga laevadel tohivad töötada ainult kohalikud firmad,“ toob Rahumägi näiteks.

Uued skeemid traditsioonilise munsterdamise kõrval

Rahumägi sõnul puudutab meremeeste maksumäär laevafirmasid, kes laevapere ise palkavad. Järjest enam levib maailmas aga mudel, milles laevaomanik ostab meeskonnateenust sisse mehitamiskontoritelt ehk crewing-firmadelt. Sel juhul maksab reeder vaid teenustasu ning meremeeste maksud laekuvad riiki, kus mehitamiskontor registreeritud on.

Kaptenid ise ei käi ammu enam kuskilt kõrtsist meremehi värbamas

Laevajuhtide Liidu juhatuse liige Tauri Roosipuu ütles, et laevade mehitamisel on tänapäeval levinud kaks varianti: operaatori enda personaliosakond või sisseostetud mehitamisteenus. „Mõlemal variandil on oma head ja vead. Kaptenid ise ei käi ammu enam kuskilt kõrtsist meremehi värbamas, see niinimetatud traditsiooniline mehitamismudel suri välja pärast II maailmasõja lõppu,” märkis Roosipuu.

Eesti Laevajuhtide Liidu juhatuse esimehe Janno Laende hinnangul on laevaomaniku esimeseks kriteeriumiks lipu valikul terviklik maksukeskkond, sealhulgas meremeeste maksustamine. „Sellele järgneb registriteenuse mugavus, kvaliteet ja muu,” selgitas Laende ja lisas, et Eesti Laevajuhtide Liidu seisukohalt on oluline ka Eesti meremeeste rahvusvaheline konkurentsivõime, ja selleks on vajalik soodustustega maksusüsteem.

Põhimõtteliselt tunnistab mehituskontorite võidukäiku ka Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu juht Jüri Lember. „Kolmandik reederi kuludest on tööjõukulu, sealhulgas maksud. Eesti lipu all sõitvatel laevafirmadel on oma personaliosakonnad ja nad mehitavad laevad ise. Kuid näiteks teiste lippude all sõitev Eesti ettevõte Hansashipping kasutab Ukraina ja Venemaa mehituskontoreid, mis maksavad makse sinna kuhu on soodsam. Nad korjavad üle kogu maailma kokku hinnale vastava kvalifikatsiooniga optimaalset tööjõudu. Sellest hetkest, kui laeval töötavad kolmandate riikide töötajad, läheb kogu see raha väljapoole lipuriiki,“ tunnistas Lember.

Majanduskomisjoni liikmed on üksmeelel eesmärgi suhtes, erinevad vaatenurgad detailidele

„Huvigruppidel on osalt ühised, osalt vastandlikud arvamused. Eesmärk on suurima ühisosa leidmine nii huvigruppide kui komisjoniliikmete hulgas,“ ütles majanduskomisjoni esimees ja eelnõu juhtivmenetleja Sven Sester. Ta ei näinud probleemi maksusoodustusega kaasneva riigiabi loa taotlemises pärast seaduse jõustumist, viidates, et Saksamaal on see levinud praktika. Sester tõdes, et kogu eelnõus tuli pärast esimest lugemist teha palju tehnilisi täpsustusi, kuid rõhutas, et need ei ole sisu muutvad parandused. „Kuna läbivaks ühisosaks huvigruppide ettepanekutes oli meremeeste tulumaksumäära viimine 0% peale, olen palunud rahandusministeeriumil ette valmistada korrektne muudatusettepanek. Toetan seda muudatust ise ja loodan, et ka komisjon toetab,“ teatas Sester.

Tarmo Kruusimäe lisas, et ootab huviga, kuidas laheneb olukord, kui rahandusministeerium pakub välja maksuerisuse, kuid teine osapool ei soovi enda tulusid deklareerida. „Erisusi saab teha deklareeritud tulu pealt,“ teatas Kruusimäe teemat kommenteerides.

Ka Jaanus Marrandi kinnitas, et erinevate huvitatud osapooltega konsulteerides jõudsid komisjoni liikmed arvamusele, et valitsuse esitatud kujul ei pruugi eelnõu püstitatud eesmärke täita. Peamised küsitavused olid tema hinnangul meremeeste töötasumaksude arvestuse aluseks võetav palgatase ning Eesti, Euroopa majanduspiirkonna ja kolmandate riikide meremeeste kohtlemine. Marrandi sõnul on eelnõu vastu võtmine seadusena praeguse Riigikogu koosseisu jooksul täiesti reaalne, kui MKM suudab välja pakkuda osapooli rahuldava ning töötava lahenduse.

Toomas Kivimägi sõnul on põhivaidlus taandunud sellele, kas 750 eurone maksuarvestuse baas on piisavalt atraktiivne, et tuua kaubalaevad Eesti lipu alla. Kivimägi teatas, et tema toetab meremeeste töötasule pigem 0% maksumäära, kuna maksulaekumises pole midagi kaotada ning lisas, et tema hinnangul võiks eelnõusse kaasata ka reisilaevad, mille omanikele hetkel kavandatav soodustus ei laiene.

Arto Aas teatas, et kuigi eelnõu eesmärk on üllas, on selle menetlemine tekitanud palju küsimärke. „Eelnõu algatajad MKM ja rahandusministeerium on paljudes maksuküsimustes täiesti erinevatel seisukohtadel. Sellist segadust ühe eelnõu arutamisel tihti ei kohta. Kellele, mis tingimustel ja millised maksuerandid kehtima hakkavad,“ väljendas Aas arusaamatust. „On üllatav, et nii Keskerakond kui sotsid on valmis tegema täieliku maksuvabastuse kõrgepalgalistele töötajatele, samas kui ise räägivad õiglasest riigist ja solidaarsest sotsiaalkaitsesüsteemist,“ tõi Aas juurde ka poliitilise argumendi.

Majandus- ja taristuministrina eelnõu algatamise juures olnud Kristen Michal teatas, et tema toetab lipueelnõu vastu võtmist, kuid esimese lugemise järel vajas eelnõu veel tööd, et tulemus saaks kvaliteetne. „Vastu võtmist saab takistada eelnõu täiendava parandamise vajadus, samuti mõni pakutud lahendus, milles pole riigi erinevad ministeeriumid koostajatena ühel nõul,“ viitas Michal samuti erimeelsustele maksustamise küsimustes.