/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/07/10/8580741t1hb970.jpg)
Möödunud aastal võttis riik enda hallata 67 õppelaenuvõlglase lepingud, mida on vähem kui varasematel aastatel.
Riigi kätte jõudis mullu 67 võlas õppelaenulepingut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui pank on kaotanud lootuse võlglaselt õppelaenu tagasi saada, siis ta rakendab võlglase suhtes riigitagatist, see tähendab, et annab võla sissenõudeõiguse üle riigile. Riigile üle tulnud õppelaenulepingute arv on aasta-aastalt vähenenud. 2018. aastal on riigile üle tulnud 67 lepingut summas ligikaudu 195 000 eurot.
2017. aastal on riigile üle tulnud 90 lepingut summas ligikaudu 232 000 eurot; 2016. aastal tuli riigile üle 102 lepingut summas 258 000 eurot; 2015. aastal tuli riigile üle 144 lepingut summas 361 000 eurot; 2014. aastal rakendus riigitagatis 173 lepingule summas 478 000 eurot ja 2013. aastal tuli riigile üle 229 lepingut summas 537 000 eurot.
Ka õppelaenuvõlglaste üldarv on igal aastal vähenenud. 31. detsembri 2018 seisuga oli võlglasi 691 ja võlgade kogusumma ligikaudu 1,2 miljonit eurot.
2017. aastal oli võlglasi 940 ja võlgade kogusumma ligikaudu 1,6 miljonit eurot; 2016. aastal oli võlglaste koguarv 1286 ja võlgnevuste kogusumma 2,1 miljonit eurot; 2015. aastal oli võlglaste koguarv 1732 ja võlgnevuste kogusumma 2,9 miljonit eurot; 2014. aastal oli võlglasi 2272 ja võlgnevused kokku 4,2 miljonit eurot ja 2013. aastal oli võlglasi 2927 koguvõlgnevusega 5,6 miljonit eurot.
Laenuvõtjate ja võlglaste arvu vähenemise põhjusi on mitu - üldine majandusliku olukorra paranemine, õppurid on teadlikumad ega võta laenu kergekäeliselt. Ka on ministeerium õppelaenuvõlglastega aktiivselt tegelenud.
Üks laenuvõtmise vähenemise mõjureid on 2009. aasta juulist jõustunud seadusemuudatus, mis tühistas võimaluse saada õppelaenu kustutamist riigi poolt, kui lõpetanu asus pärast lõpetamist tööle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku asutuse juurde.
Alates 2013/2014. õppeaastast on riik laiendanud õppemaksuta kõrghariduse omandamise võimalusi. Suurendatud on tudengite toetuspaketti. Riigipoolse panusena on tudengitele toeks vajaduspõhine õppetoetus ja vajaduspõhine eritoetus, samuti mitmed stipendiumid.