/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2019/01/14/11714086t1h0e79.jpg)
«Kuulsin, et tänu seadusemuudatusele ei pea tööandja enam tühiseid tööõnnetusi uurima. Mis selles osas täpsemalt muutus?» küsis lugeja.
Lugeja küsib: kas kõiki kergeid tööõnnetusi peab tööandja uurima?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg:
«Ükski tööõnnetus pole tühine. Aasta algusest hakkasid tõesti kehtima muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja määruses, mis reguleerivad tööõnnetuste uurimist. Muutumatuks aga jäi põhimõte, et tööandja peab uurima kõiki toimunud tööõnnetusi.
Küll on vähenenud tööandja kohustused, mis on seotud kergete tööõnnetustega, millega ei kaasnenud kannatanu ajutist töövõimetust ehk rahvakeeli haiguslehele jäämist. Kui selline õnnetus juhtus, võib tööandja otsustada uurimise viisi ja toimingute üle. Määruses on toimingute loetelu, mida uurijal tuleb üldjuhul tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks teha. Kerge, töövõimetust mitte põhjustanud tööõnnetuse puhul saab tööandja otsustada, milliseid toiminguid on õnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks vaja teha ja milliseid mitte.
Selliste tööõnnetuste puhul ei ole tööõnnetuse raporti koostamine ning kannatanule ja Tööinspektsioonile esitamine kohustuslik. Kuid ka need tööõnnetused peab tööandja ettevõttesiseselt registreerima ning tegema uurimise tulemused teatavaks mitte ainult kannatanule vaid ka töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnanõukogule, töökeskkonnavolinikule ja teistele töötajate esindajatele.»