Veeteede Amet teatas, et talvine jäämurdetööde periood Pärnu ja Liivi lahel on algamas. Alates tänasest aitab kaubalaevu Pärnu Sadamasse sisse ning sealt välja seda piirkonda varemgi teenindanud mitmeotstarbeline laev EVA-316. Taotluse jäämurdja kasutamiseks tegi Pärnu Sadama kapten Viktor Palmet, kes ütles Pärnu Postimehele, et küsimus pole niivõrd jää paksuses, vaid et edelatuul pressib jäätükid kokku ja see võib laevu takistada. Laevadele on jäämurdja teenus tasuta, maksma ei pea ka Pärnu Sadam, jäämurdja kulu katab Eesti riik.
Kogu Eesti peale on jäämurdetöödeks sel talvel arvestatud 6 miljonit eurot, Pärnu lahele on arvestatud 600 tuhat eurot. "Kui vaja, kulutame sellesse rajooni ka rohkem," teatas Postimehele Veeteede Ameti jäämurde koordinaator Martin Kaarjärv.
Ainus talvisel jääperioodil Pärnu lahel meresõiduga tegelev ettevõte on AS Pärnu Sadam. Parvlaev Kihnu Virve sõidab liinil Pärnu-Kihnu ainult suveperioodil, Pärnu lahe kalurid püüavad talvel kala jää pealt ning Pärnu Jahtklubi ning teiste hobimeresõitjate alused on talveks kaldale tõstetud.
"Jäämurre Pärnu lahes on eesmärgiga teenindada Pärnu sadamat külastatavaid laevu. Kihnu Veeteede laevad sinna ei kuulu, kuna Kihnu ja Munalaiu vahelisel veeteel ei jätku EVA-316 jaoks vett, nii madalas vees jäämurdja sõita ei saa," täpsustas Martin Kaarjärv jäämurdetööde piirkonda. Iseseisvalt jääs sõitmise õigusega ehk jääklassiga parvlaev Kihnu Virve sõltub talveperioodil seega omaenese võimsusest ja ilmaolude soosingust.
Riigi kohustus sadamaid jäämurdjaga teenindada tuleneb Meresõiduohutuse seadusest, mille lisaks olevasse määrusse on Pärnu sadam eraldi sisse kirjutatud. Kuni 1996. aastani Pärnu sadam talvel jää tõttu ei tegutsenud, kuid toona läbi viidud kampaania tulemusel alustas riik Pärnu lahel 1997. aastal jäämurdetöid ning seda on tehtud tänini.
2018. aastal teenindas AS Pärnu Sadam 570 kaubalaeva.
(Veeteede Ameti andmetel külastas sel perioodil Pärnut kokku 579 laeva)