:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2019/01/11/11708223t1he1a4.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede ütles, et kuna tööhõive ja palk on aegade tipus, jääb ettevõtjatel üle vaid läbi nutikamate tehnoloogiate efektiivsust suurendada.
Ametnik: ettevõtjad peavad mugavustsoonist välja tulema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas toimunud Eesti tööstuse ümarlaual tõdesid nii riik kui ettevõtjad, et Eesti tööstusettevõtted vajavad lähiaastatel tõuget digitaalsete tehnoloogiate kasutusele võtmisel, et maailmas toimuva tööstusrevolutsiooniga õigeaegselt kaasa minna.
Kaupo Reede sõnas, et kuna kõik ressursid on ammendunud, peavad ettevõtjad tootmise suurendamiseks kasutusele võtma uusi tehnoloogiaid ja panema uued ja olemasolevad seadmed omavahel nutikalt suhtlema. «See aga nõuab ettevõtjatelt mugavustsoonist välja tulemist,» märkis ta.
Reede märkis, et IKT arenguprogrammist on riigil sel aastal plaanis toetada piloottehaste meedet, kust saavad toetust 3-4 tööstusettevõtet, mis on valmis läbi viima täielikku digitaliseerimist ja automatiseerimist. «Eesmärgiks on tekitada Eestis pilootlahendusi, mis oleksid eeskujuks teistele valdkonna ettevõtetele ja mis aitaksid luua tööstusettevõtetes reaalseid toimivaid digitaalseid lahendusi,» rääkis Reede.
Ettevõtjad ei riski
Eesti Inseneride Liidu presidendi professor Arvi Hamburgi sõnul on maailma tööstus hetkel kiires muutumises, kus tootmine muutub päev-päevalt efektiivsemaks ja täpsemaks, kuid Eesti tööstussektor vajab uute tehnoloogiate kasutusele võtuks tõuget, sest seni on ettevõtjad tehnoloogiahüppe sooritamisel olnud pigem passiivsed.
«Tööstus 4.0 võimaldab kiiremaid tulemusi ja progressi ning on seeläbi kogu majandusele kasulikum kui senised tootmisviisid,» ütles Hamburg. «Ettevõtete jaoks tähendab see aga uste avanemist uute teenuste, toodete ja lisaklientide näol.»
Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimehe Tõnu Lelumehe sõnul on ettevõtjatel vaja tuge digitaliseerimise esimeste sammude tegemiseks, kuna läbi viidavad protsessid nõuavad üksjagu aega ning on kallid.
«Paljud ettevõtjad ei ole valmis võtma riski investeerida uuendustesse, teadmata, kuidas see end tagasi toodab. Reaalsus on aga see, et seni, kuni meie ettevõtjad võtavad hoogu ja kaaluvad, lendavad konkurendid eest ära,» märkis ta.
EASi ettevõtlustoetuste valdkonnajuht Maria Värton ütles, et EAS toetab ka sel aastal digidiagnostika läbi viimist. «Digidiagnostika läbinud ettevõtjal tekib ülevaade võimalikest tootmise kitsaskohtadest, tegevusplaan edasiseks, investeeringute kava ning hinnang tasuvusajale ja mõjule ettevõtja majandustulemustele. Esimesed ettevõtted Eestis on protsessi juba läbinud,» lisas Värton.
Samuti on tööstusettevõtetel võimalik masinate, seadmete, tootmistaristu, tarkvara või arendusväljaminekute kaasfinantseerimiseks võtta Kredexist tööstuslaenu.