/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
Aega läks, aga nüüd on see uuringutega kindlaks tehtud, et avatud kontor töötegemist ei soosi. Uueks trendiks bürooarhitektuuriks on mürasummutavad seinad.
Uus trend: avatud kontorite aeg on möödas, elagu kabinetivaikus! (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõne aasta eest kerkisid Tallinna üksteise järel suured büroohooned, kus töökohti oli vähem kui töötajaid. Nii tuleb näiteks Telia töötajatel hommikul tööle tulles käituda otsekui laulusalmi järgi ehk «otsi töökohta, kus sa saad». Telia hoone kõrvale kerkinud Pipedrive kontoris aga tehakse taas tööd kabinetivaikuses ning selle tagamiseks on kõvasti vaeva nähtud.
«Kõik uuemad uuringud näitavad, et avatud kontor ei toimi, see hävitab produktiivsust,» selgitas Pipedrive kaasasutaja Martin Henk.
Avatud kontoris on raske keskenduda, sest kogu aeg käib mingi müra ümberringi. Müra on nii suur probleem, et päeva lõpus pole inimesed väsinud mitte tööst, vaid neid päev läbi ümbritsenud helidest.
/nginx/o/2019/01/11/11707666t1h90b7.jpg)
Just seetõttu otsustas Pipedrive oma uude hoonesse rajada helikindlad kabinetid. «Meie jaoks oli hästi oluline akustika, et igas ruumis saaks teha videokõnesid ilma, et kajaks,» selgitas Henk.
Videokõnesid aga peetakse Pipedrives üksjagu, sest lisaks Tallinnale ja Tartule on neil kontorid Lissabonis, Prahas, Londonis ja New Yorgis.
Just akustika tõttu on Pipedrive uues kontoris püütud vältida täisnurki. «Kui sul on kaks paralleelset seina, siis tekib sundkaja,» selgitas hoone arhitekt Jaan Port PIN Arhitektide büroost. Kui aga nurgad nö ära murda, siis ei levi heli nii hästi, lisaks tekivad põnevad sopid, kus kolleegidega kohtuda.
/nginx/o/2019/01/02/11691368t1hc978.jpg)
«U kolm aastat tagasi hakkasid tulema esimese uuringud selle kohta, et avatud kontor meelitab inimesi hästi tööle, aga nad ei püsi seal ja seda just müra tõttu,» rääkis Port.
Kui Telia majas või kaksiktornides töötavad ministeeriumiametnikud peavad iga päev endale töökoha otsima, siis Pipedrives on igal inimesel oma kindel töölaud. «Meie eesmärk oli inimeste produktiivsust tõsta, mitte ruumi kokku hoida, sest kui meil juba on kontor olemas, siis me tahame et inimesed siia ka tuleksid,» sõnas Henk.
Pordi sõnul on kabinettides töökohti kuuele kuni kümnele inimesele ja see on mõistlik suurus, kus müra ei hakka segama.
/nginx/o/2019/01/11/11707695t1h663e.jpg)
Uues kontoris on kõik töökohad paigutatud kas üksteise vastu või lillekujuliselt. «Siis on natukenegi privaatsust, mitte nii nagu külg-küljekõrval istudes, kus kaks naabrit näevad, mida sa teed,» ütles Henk.
Pordi sõnul mõtlesid nad ruume kujundades ka sellele, et inimene ei saaks töökohale minnes vaadata kolleegide arvutitesse. «Siin sa näed võib-olla korraks mõnda ekraani, aga ei pea kuuesest lauareast mööda marssima,» lisas ta.
/nginx/o/2019/01/02/11691407t1hff06.jpg)
Pipedrive kasutab ekstra nende jaoks disainitud lauda. «Alguses leidsime ühe ümara laua, mis meile meeldis, aga see oli sellise kujuga, et neid ei saanud hästi kokku panna,» selgitas Henk, miks ettevõte pidas vajalikuks lauakujundamisega tegeleda.
Kui eelmises kontoris püüdis firma laienedes ruumi kokku hoida ja inimesed pandi kõrvuti istuma nagu Eesti kontorites kombeks, siis õigepea tõstsid inimesed lauad ringi. «Kuna meil seal olid kandilised lauad, siis ruumi kokku hoiust ei tulnud nii midagi välja,» lisas Henk.
/nginx/o/2019/01/11/11707713t1h8a6d.jpg)
Teistmoodi on uues majas lahendatud ka ruumide ventileerimine. «Varasemalt me panime tähele, et pool tundi pärast koosoleku algust hakatakse haigutama ja muututakse uimaseks, sest õhku napib,» rääkis Henk. Uues hoones on ventilatsioon seadistatud mitte ruutmeetrite, vaid ruumis viibivate inimeste arvu järgi.
/nginx/o/2019/01/02/11691372t1h8ef9.jpg)
Kui kõrval asuvas Telia büroos on kõige tavatuma sisekujundusega ülemine ehk nõupidamiste korrus, siis Pipedrivel on selleks esimene ehk nö lõõgastusala.
/nginx/o/2019/01/11/11707716t1h79fb.jpg)
«Maja filosoofia on, et oleks rohkem lõbu, aga tehtaks ka rohkem tööd ja seetõttu on need alad üksteisest eraldatud,» ütles Henk.
Pipedrivelegi on hästi tuttav see mure, et kui üks seltskond tähistab kööginurgas kringlisöömisega kellegi sünnipäev, siis sealt kostev lõbus melu rikub tuju neil, kes tahaksid rahus tööd teha.
«Need kaks asja – töö ja lõbu – ei toimi kontoris hästi koos ja seetõttu ongi need eri korrustel. Siin saab rahus pinksi mängida või juttu ajad, ilma et kedagi see häiriks,» rääkis Henk.
/nginx/o/2019/01/02/11691409t1h2e1e.jpg)
Esimesel korrusel on nii oma jõusaal, suur üldala, kus saab pidada koosolekuid, aga ka söögiala, kus nagu moodsates firmades kombeks on laual pidevalt suupisted ja külmikus ootab jahe jook. Aga seal on ka vana Peugeoti buss, mis on üle maailma kuulus kui võileivabuss, kuna sinna sisse on üsna hea toimivat kööki ehitada.
Sellesse oodatakse ametisse pealinna tänavatoidu pakkujaid. «Maja alla tuleb küll kaks söögikohta, aga aeg-ajalt kontoris pakutav tänavatoit on hea vaheldus,» sõnas Henk.
/nginx/o/2019/01/02/11691421t1hf808.jpg)
Vana buss pole kindlasti mitte kõige tavatum asi selles kontoris. Jõusaali kõrval asub iglusaun, mille hiljuti ostis režissöör Guy Ritchie soovitusel ka jalgpallur David Beckham.
«Me ise arvame, et enamus ettevõtteid maailmas lähevad uppi, sest asutajad lähevad omavahel riidu,» rääkis Henk. Eriti suur tõenäosus selleks on esimestel aastatel. Kuna Pipedrive loojatel oli kombeks saunas käies asjad selgeks rääkida, siis õnnestus neil tüli majas vältida.
/nginx/o/2019/01/02/11691419t1h3dca.jpg)
Iglusauna eesruumis aga saab saunavabal ajal nõupidamisi pidada. «Äkki natukene loovam keskkond paneb mõtted avaramalt liikuma,» loodab Pipedrive kaasasutaja.
Hengi sõnul on tänapäevased töötingimused uute töötajate leidmisel väga olulised. «Mitte just kõige olulisem, aga inimeste jaoks on oluline see – kas nad tunnevad end tööl hästi või mitte,» sõnas ta.
/nginx/o/2019/01/02/11691404t1h69d1.jpg)
Arhitekt Jaan Pordi sõnul tuli ilma kindlate töökohtadeta kontorite trend Eestisse Rootsist, kus u 40 protsenti ettevõtetes on olemas võimalus teha tööd kodust ja kontoris käiakse vaid nõupidamistel. Eestis rajasid esimestena sellised bürood oma töötajatele Tele2 ja Telia.
Arhitekti sõnul ei saa öelda, et nad oleksid kontori rajamisel teinud vale valiku. «Firmad on erinevad ja nende vajadused samuti,» toonitas ta.
/nginx/o/2019/01/02/11691401t1h370f.jpg)
Tulevikulahendustest rääkides on Port veendunud, et traditsioonilisi - kaks inimest kabinetis - büroosid enam ei ehitata, kui just mõned riigiettevõtted välja arvata. Küll aga on viimasel ajal saanud trendiks ümbertõstetavate seintega kontoreid, mis täna võivad olla avatud kontorina kasutusel, aga kui 30 aasta pärast soovitakse just kümneruutmeetriseid kabinette, siis on hoones kommunikatsioonid paigutatud nii, et see on võimalik.
/nginx/o/2019/01/02/11691367t1hb5f0.jpg)
«Ülemiste liigub hästi kindla sammuga selles suunas, et kõik kontoripinnad oleksid võimalikult vähese vaevaga ja kiiresti ringitõstetavad. Selline sissekirjutatud paindlikkus jällegi seab üsna tugevad piirid keskkonnale ning arhitektuurile, kus kõik on lõppkokkuvõttes moduleeritud ja stuktureeritud,» sõnas Port.
Pipedrive kontori sisearhitektuuri autorid: Katrin Kaevats, Silvia Leet, Jaan Port, Markus Nimik
Hoone arhitektuuri autorid: Jaan Port, Neeme Tiimus, Markus Nimik, Katrin Kaevats, Veiko Valge
/nginx/o/2019/01/02/11691379t1h4da8.jpg)