Päevatoimetaja:
Sander Silm

Nurmiko omanik: Saku rahvas ilma lilleta ei jää

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Nurmiko põlengust pääsenud väikses kasvuhoones kasvavad priimulad.
Nurmiko põlengust pääsenud väikses kasvuhoones kasvavad priimulad. Foto: Sander Ilvest

Nurmiko aiandi põlengust on möödas veidi vähem kui kaks nädalat ning kahjude kokku arvestaminegi on veel pooleli. Sellegipoolest jagub Nurmiko omanikul optimismi ja perekond loodab aiandipoe oluliselt vähendatud mahus avada Saku elanikele juba veebruaris.

«Katlamaja ja automaatika saime õnneks korda ja siit lisaks kahjusid ei tulnud, allesjäänud kasvuhoone on siiani töötanud tõrgeteta,» ütles Nurmiko aiandi omanik Jaak Ungerson. 

Mehe sõnul on aiandi jaoks praegu oluline see, et klientide seas ei tekiks arvamust, justkui olekski Nurmiko nüüd kadunud. Järgmisel esmaspäeval naasevad sundpuhkusel olnud töötajad tööle ning ettevõte üritab olemasolevate vahenditega edasi minna.

Nurmiko
Nurmiko Foto: Sander Ilvest

«Me oleme elus. Allesjäänud 4800 ruutmeetri suuruses kasvuhoones käivad tööd, toome külmikust kasvuhoonesse uued tulbi, nartsissi ja hüatsindisibulad. Pakkuda on ka priimulat, mis olidki allesjäänud kasvuhoones,» kirjeldas ta.

Kristjan Ungerson näitab külmkapis istutamist ootavaid lillesibulaid.
Kristjan Ungerson näitab külmkapis istutamist ootavaid lillesibulaid. Foto: Sander Ilvest

Ka tulest pääsenud kasvuhoones said paljud taimed siiski tahmakahjustuse, kuid praeguseks on need lilled ära visatud ning asendatud uutega. «Jah, neid oleks võib-olla saanud päästa, aga iga taime taastamise hind oleks tulnud nii kallis, et keegi ei jaksa sellist tulpi osta,» selgitas Nurmiko perepoeg Kristjan Ungerson, kes on ka veidi vähem optimistlik, kui tema isa Jaak. 

«Tootmishallide laed ja seinad on tahmased, hoonetes on siiani tunda põlemishaisu. Õnneks päästeti meie väiksem kasvuhoone, kuigi selle katuse katteks olev kile vajab põlengu järgselt vahetust. Sellega saame õnneks oodata suveni,» kirjeldas Kristjan.   

Nurmiko põlengust pääsenud kasvuhoone kile tuleb tahmakahjustuse tõttu välja vahetada.
Nurmiko põlengust pääsenud kasvuhoone kile tuleb tahmakahjustuse tõttu välja vahetada. Foto: Sander Ilvest

Sel aastal Nurmikolt suvelilli, alpikanni, krüsanteemi ja jõulutähti loota pole. Ka mahuliselt suudetakse toota vaid kolmandik, kuna põhiline osa Nurmiko toodangust pärines tules hävinud kasvuhoonest. Sellegipoolest plaanivad Ungersonid kevadel osalises mahus pakkuda tulpe, potinartsissi, potihüatsinti, roosbegooniat ja ampleid.

«Loodame, et inventuurid, ladude koristus ja puhastustööd laabuvad ning veebruarist saame taas avada meie aiandipoe. Kuna meil endil ei ole kasvupinda siis on mitmed soome aiandid pakkunud oma abi ja arvatavalt müüme sellel aastal oma aiandipoes soome kasvatajate toodangut nii, et Saku rahvas ilma lilledeta ei jää,» avaldas ta lootust.

Nurmiko aiandipood on praegu veel suletud
Nurmiko aiandipood on praegu veel suletud Foto: Sander Ilvest

Tema sõnul läheb ka osa algmaterjalist, mida nüüd ruumi puudumise tõttu kasutada ei saa, soome aianditele. «Soome aednikud on väga tugevalt avaldanud oma toetust ja abi,» on ta tänulik.

Kindlustusega veel omaniku sõnul töö käib, tehakse inventuure ja esitatakse dokumente, samuti on ettevõte alustanud kasvuhoone taastamise pakkumiste võtmist.

«Kasvuhoone valmistatakse euroopa tehastes, aga kus ja millal seda praegu täpselt öelda ei oska. Ise unistame, et kasvuhoone oleks taas olemas hiljemalt jaanuariks 2020,» ütles ta.

Põlenud kasvuhoone
Põlenud kasvuhoone Foto: Sander Ilvest

Jaak Ungerson soovib veelkord tänada päästjaid, kelle kiire ja operatiivne tegutsemine suutis päästa ladudekompleksi ja teise kasvuhoone. «Tänu neile saab Nurmiko jätkuda, küll sellel aastal ainult 1/3 mahus aga usume, et järgmisel aastal oleme turul tagasi,» ütles ta.

Märksõnad

Tagasi üles