Riik loodab Kiviõli maad saada sundvõõrandamiseta

Kiviõli Keemiatööstus. Foto: Liis Treimann

Põhja-Kiviõli teise põlevkivikarjääri maa-alade omandamiseks miljon eurot eraldanud valitsus loodab omanikega jõuda kokkuleppele ilma, et asi jõuaks sundvõõrandamiseni. 

«Kui täna otsust arutasime, said kõik aru, et sundvõõrandamine on kõige viimane samm ja keegi pole sellest esmajärjekorras huvitatud. Protsess on käinud enam kui kümme aastat, tänane rahaeraldus sellele ka võimaluse annab, et teha konkreetsed pakkumised ja näha, kas tulevad lahendused või mitte,» ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.

Valitsus võttis tänasel istungil vastu otsuse eraldada 1 miljon eurot Põhja-Kiviõli teise põlevkivikarjääri maa-alade omandamiseks, et Alexela gruppi kuuluv Kiviõli Keemiatööstus saaks sealt õlitootmiseks vajalikku toorainet.

Kui riik maaomanikega kokkuleppele ei jõua, kaalutakse viimase abinõuna sundvõõrandamist, kuna praeguse mäeeraldise ammendumisel ähvardab ettevõtet sulgemine ja Kiviõli linna ähvardaks sotsiaalne katastroof.

Toona Toomas ja Raivo Tammele kuulunud Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas taotluse kinnistutele seatud kasutusvalduste sundvõõrandamiseks 11. novembril 2009. Alexela ostis ettevõtte täisosaluse 2014. aastal.

2017. aastal oli Põhja-Kiviõli II karjääris aktiivset tarbevaru 13,8 miljonit tonni, millest maakasutusõiguse alal 5,8 miljonit tonni. Ülejäänu asub vaidlusalustel kinnistutel, kus põlevkivi varu suurus on ligikaudu 8,5 miljonit tonni, millest 8 miljonit tonni on kaevandatav. Maaomanikud on üritanud 2036. aastani kehtivat kaevandamisluba vaidlustada, kuid 2014. aastal andis riigikohus õiguse Kiviõli Keemiatööstusele.

Riigi maksutulu varu kaevandamisest ja töötlemisest on ligikaudu 55 miljonit eurot. 1 miljoni tonni põlevkivi kaevandamine ja töötlemise kaevandus- ja keskkonnatasude tulu riigile on 2–3 miljonit eurot aastas, täiendavalt laekuvad kütuse- ja elektriaktsiis ning umbes 590 töötaja tööjõu- ja tulumaksud.

Maade omanik on Nikolai Reismanile kuuluv N.R. Energy. Firma juhatuse liikme Ahto Tisleri sõnul oleks nad nõus maatükist 5 miljoni euro eest loobuma. Varem on N.R. Energy otsinud ka võimalust maal ise põlevkivi kaevandada.

Vaidluse üks põhjus on küsimus, kas ja kuidas mõjutab maa väärtust selle all paikneva maavara olemasolu.

«Põlevkivi, nagu ka muud loodusressursid, on põhiseaduse kohaselt rahvuslik rikkus. Samas, kahtlemata mõjutab kinnistute all maapõues asuv põlevkivi kinnistute väärtust, kuna ühel kasumit teenival äriettevõttel on antud kinnistute vastu nii suur huvi,» märkis Tisler.

Vaidlusaluseid kinnistuid on kokku 287 hektarit, millest 231 hektarit kuulub Nikolai Reismanile. Ülejäänud maaomanikud on Metsamaahalduse OÜ ja kaks eraisikut.

Täiendavate rahaliste vahendite eraldamata jätmisel ei saa Kiviõli Keemiatööstus teiste isikute omandis olevatel kinnisasjadel kaevandamistegevusega, milleks tal on kaevandamisloa järgi seaduslik alus, jätkata, siis seab see ohtu ettevõtte varustuskindluse, selgub eelnõu seletuskirjast.

Kui Kiviõli Keemiatööstus ei saa Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldisel kaevandada väljastatud loa täies ulatuses, siis raske kütteõli turudünaamikat arvestades on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul võimalik ettevõtte sulgemine kasutatava vara ammendumisel 2022.–2023. aastal, mistõttu ähvardaks Kiviõli linna sotsiaalne katastroof.

Kiviõli Keemiatööstus on linna suurim tööandja, andes tööd keskmiselt 592 inimesele, lisaks 350 kaudset töökohta. Ettevõte on Kiviõli peamine soojusenergiaga varustaja, mis pakub 80 protsenti linna tarbitud soojusest.

Riigi huvi on kindlustada, et riigile kuuluvat ressurssi kasutataks võimalikult efektiivselt ja et riik saaks sellest õiglast tulu. Seadusest tulenevalt on riigil õigus teatud juhtudel kinnisasjad avalikes huvides omandada, kui avalik huvi kaalub üles omaniku erahuvid.