/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/01/6839607t1h0883.jpg)
ABB, HANZA Mechanics ning Ericsson värbavad välisspetsialiste eelkõige seetõttu, et Eestis on sobilike kompetentsidega kandidaatide leidmine keeruline ja aeganõudev ning pärsib ettevõtte konkurentsivõimet.
Tööstusettevõtted: võõrtööjõudu värvatakse sundseisus (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõik värbamised sünnivad siiski tööjõupuudusest, ettevõtted ei värba välismaalasi lihtsalt sellepärast, et neid värvata, vaid selle otsusega leevendatakse kitsaskohti, mis aitavad ettevõttel areneda ja konkurentsis püsida,» selgitas HANZA Mechanicsi personalijuht Annika Ploom. Mehaanikaettevõte on otsinud kõrgete teadmistega mehaanilise töötlemise valdkonna oskustöölisi sihipäraselt. «Kahjuks on Eestis selliste oskustega inimeste leidmine tänasel tööjõuturul keerukas, mistõttu oleme otsingut laiendanud ka ajalooliselt tuntud tööstusriikidesse Venemaale ja Ukrainasse,» lausus Ploom.
Ta llisas, et kuigi nad otsivad aktiivselt ise sobilikke kandidaate, siis esimene välismaalane tuli neile hoopiski ise. «See on üks positiivsemaid näiteid integreerumisest, kuna ta tõi ka kogu oma pere Eestisse ning tegutseb Ukrainas nii-öelda ettevõtte saadikuna, jagades meie kohta infot oma tuttavate seas ning andes suuniseid, kuidas ukrainlasi paremini kõnetada ning millistes portaalides või foorumites meie töökuulutusi jagada,» kirjeldas Ploom. Ta lisas, et tihtipeale valivad nii venelased kui ukrainlased töökohaks just Eesti, kuna teavad, et saavad esialgu vene keelega hakkama ning kultuuriruum on sarnane. «Samas ollakse huvitatud eesti keele kursustest, kus ei õpita ainuüksi keelt, vaid räägitakse ka Eestist, siinsetest kommetest ning tavadest. Meil on mitmeid, kes on edukalt lõpetanud keelekursuse ning omandanud A1 keeletaseme ehk esmase keeleoskuse diplomi,» sõnas Ploom.
Ericssoni Baltikumi personalijuht Katri Kuuse lisas, et ettevõttes töötab inimesi 45-st rahvusest erinevatel ametitel nii juhtide kui spetsialistidena. «Kuna Eesti tööjõuturult on keeruline leida insenertehnilist kompetentsi, tekkis vajadus hakata värbama väljaspoolt Eestit,» selgitas Kuuse.
Tehnoloogiaettevõttes ABB on samuti tööl palju välismaalasi – nii tehasetöötajaid, insenere kui projektijuhte. «Ainuüksi ühes tehases Jüris on tööl inimesed seitsmeteistkümnest erinevast rahvusest. Nad on ise meile tööle kandideerinud ning kolinud pärast seda Eestisse või juba Eestis elades saatnud soovi tööle kandideerida. Välismaalt me tööjõuotsinguid teinud ei ole,» selgitas ABB värbamisspetsialist Mari Tammesalu. Kõige rohkem on ABB-s välismaalasi Indiast, Itaaliast ja Ukrainast.
Nii Tammesalu, Kuuse kui Ploomi sõnul pole seni probleeme välismaalastega olnud ei ole. «Lisateadmised ning kultuuriline erinevus annavad ainult positiivseid värvinguid tööle juurde,» lausus Tammesalu.
Ta lisas, et ülemaailmses talendirallis aitaks Eestil edukam olla enda nähtavaks tegemine. «Me ei ole üks väikeriik, kus arenguvõimalused puuduvad. Eestis on head töötingimused, kus pööratakse palju tähelepanu ohutusele ja töötaja rahulolule,» selgitas Tammesalu. Ka Ploom nõustub, et Eesti töökeskkond on rahulik, turvaline ja mugav. «Meil on kindlad protseduuride kirjeldused, töövahendid ja ametijuhendid – kõik see, mida neil kodumaal ei olnud,» ütles ta.