Kiviõli maade omanik müüks kinnistud 5 miljoni euroga

Kiviõli keemiatööstus. Foto: Eero Vabamaegi /

Homsel valitsuse istungil arutatakse miljoni euro eraldamist valitsuse reservist, et sundvõõrandada N.R. Energyle kuuluvad maad Kiviõli Keemiatöötuse huvides. N.R. Energy sõnul oleks eraldatav summa liialt väike ning ettevõte soovib maade eest saada 5 miljonit eurot. 

«Kui hetkel plaanib valitsus kulutada maade vaieldavaks sundvõõrandamiseks 1 miljon eurot maksumaksja raha, siis samal ajal saaks kaevandaja maad kätte vähem kui 5 miljoni euroga ilma kohtuid ja riigiasutusi koormamata ning omanike õigusi riivamata. Oleks õiglane, kui maade eest maksab ettevõte, kes kaevandamisest tulu teenima hakkab, mitte aga maksumaksja,» ütles N.R. Energy juhatuse liige Ahto Tisler BNS-ile.

Tisleri sõnul on firma kasutanud antud kinnistuid tagatisena pangalaenule, mille abil on investeeritud kaugküttevõrkudesse üle Eesti. «Kõnealustele maadele on seatud panga kasuks hüpoteek summas 6,8 miljonit eurot, millest on hetkel koos kasutatud laenusumma, intresside ja ennetähtaegase lepingu lõpetamise tasuga meie kohustus panga ees 4 933 509 eurot,» lisas ta.

«Ebavõrdses olukorras, kus Eesti riik on asunud meie arvelt intensiivselt eelistama Kiviõli Keemiatööstuse ärihuve, tuleb meil minna Eesti riigi vastu ja selline vastasseis on ilmselgelt ebavõrdsetel alustel. Seega eelistaksime leida muu lahenduse. Üks võimalus olukord lahendada oleks kaevandajal hüvitada N.R. Energy'le laenujääk arvestades, et tupikseisus ei ole N.R. Energy'l võimalik saada enda pikaajalisest investeeringutest rahalist kasu. Seni pole aga Alexela gruppi kuuluv Kiviõli Keemiatööstus näidanud üles vähimatki soovi küsimust läbirääkimiste teel lahendada, kuna neil on odavam saada kinnistud enda kasutusse maksumaksjate raha eest,» lisas N.R. Energy juhatuse liige.

Valitsus otsustas eelmise nädala istungil mitte arutada miljoni euro eraldamist, et sundvõõrandada Kiviõli Keemiatööstuse huvides Põhja-Kiviõli teise põlevkivikarjääri alal paiknevad maad. Teema tuleb tõenäoliselt arutlusele uuesti sel neljapäeval.

Rahandusminister Toomas Tõniste tegi valitsusele ettepaneku eraldada valitsuse reservist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) 940 000 eurot ning keskkonnaministeeriumile 60 000 eurot Ida-Virumaal Lüganuse vallas Põhja-Kiviõli teise põlevkivikarjääri mäeeraldise territooriumil paiknevate kinnisasjade ja kasutusvalduste omandamisest tulenevate kulude katmiseks.

Vaidluse üheks põhjuseks on küsimus, kas ja kuidas mõjutab maa väärtust selle all paikneva maavara olemasolu. «Põlevkivi, nagu ka muud loodusressursid on põhiseaduse kohaselt rahvuslik rikkus. Samas, kahtlemata mõjutab kinnistute all maapõues asuv põlevkivi kinnistute väärtust, kuna ühel kasumit teenival äriettevõttel on antud kinnistute vastu nii suur huvi,» märkis Tisler.

Tisleri hinnangul ei saa Kiviõli Keemiatööstusele kahju tekkida, kui firma põlevkivi kaevandamiseks maad kätte ei saa. «Kiviõli Keemiatööstus sai põlevkivi kaevandamise loa 2011. aasta jaanuaris teades, et ta ei või kaevandada kolmandate isikute maal. Siinjuures vajab märkimist, et Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le maavara kaevandamise loa väljaandmisel võimaldas maapõueseadus anda välja maavara kaevandamise loa ka maale, mis loa taotlejale ei kuulu. Seega ise ta selliselt loa taotles ja järelikult ta selle võimalusega arvestas. Seega mingit kahju Kiviõli Keemiatööstusel tekkida ei saa. Rõhutame veelkord, et Kiviõli Keemiatööstus ise ei ole N.R. Energy poole maade omandamiseks kunagi pöördunud,» lisas Tisler.