Utilitase hiigelpreemia lõi maksude laekumise lakke

Pressibriifing: European Diversified Infrastructure Fund II investeerib energiakontserni Utilitas, 28.11.2018 Foto: Konstantin Sednev

Novembris tasuti maksu- ja tolliametile 613,4 miljonit eurot makse, mis on 7,8 protsenti rohkem kui eelnenud aastal. Maksulaekumise kasvus mängis olulist rolli Utilitase hiiglaslik kingitus oma töötajatele.

28. novembril ostis Austraalia investeerimisfond First State Eesti suurima kaugküttefirma, Kristjan Rahule kuuluva Utilitase. Tehingu hind oli 320 miljonit eurot. Ostu tõttu maksis Rahu ettevõtte kõigile 263 töötajale 50 000 eurot preemiat. Kui maksud maha arvestada, jäi neile kätte 30 000 eurot.

Kokku kulus Utilitasel preemiale ligi 13 miljonit eurot, mis kajastus selgelt novembri kuu maksude laekumises. Näiteks sotsiaalmaksu tasuti 269,4 miljonit eurot, mida on 11,8 protsenti rohkem kui aasta varem. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Kadri Klaose sõnul oli põhjuseks just Utilitase müük ja sellega kaasnenud kingitus. Nende mõju oli sotsiaalmaksule umbes 4,3 miljonit eurot – tasumise kasv ilma selleta oleks olnud 10 protsenti. 

Keskmise töötasu kasv kiirenes 9,5 protsendile ja töötajate arvu kasv 2,2 protsendile. Töötajate osakaal tööealisest rahvastikust püsis 59,3 protsendil, mis on ajalooline kõrgtase.

Töötajate arvu kasv oli novembris suurim finants- ja kindlustuse sektoris, 10,2 protsenti. Suuremates sektorites, kus on vähemalt 35 000 töökohta, lisandus novembris töökohti kõige enam haldus- ja abitegevustes ning ehituses, vastavalt 5,7 ja 3,8 protsenti.

Palgafondi kasv oli jaanuarist novembrini kiireim finants- ja kindlustustegevuses, kus kasv oli tegevusalade kiireim juba ka oktoobris ning nüüd kiirenes see veelgi, 20,4 protsendini. Siin oli jällegi põhjuseks Utilitas müügiga välja makstud preemiad. Teisel kohal on info ja side sektor, kus palgafondi kasv ulatus 13,7 protsendini. Suurematest sektoritest olid esil veel ehitus ja haridus vastavalt 12,5- ja 12protsendilise kasvuga.

Käibemaksu tasuti novembris 195,8 miljonit eurot. Seda on 5,3 protsenti ehk 10 miljonit eurot enam kui 2017. aasta samal kuul. Üheteistkümne kuuga on käibemaksutulu kasvanud kokku 8,8 protsenti, kuid võrreldes aasta esimese poolega on novembri kasv väiksem. Tulu aluseks olnud novembri maksustatav käive kasvas peamistes tegevusvaldkondades kokku võrreldes eelmise aastaga 5,1 protsenti. Käibemaksu laekumise kasv tugineb eelkõige jaemüügile, mille nominaalkasv oli üheteistkümne kuu kokkuvõttes 7,1 protsenti ning vastab ühtlasi kasvutempole aasta tagasi.

Tegevusaladest panustasid novembris käibemaksu tasumiste kasvu enim hulgikaubandus ning kinnisvara, seejuures kasvas kolme kuu keskmine tasumine mullusega võrreldes vastavalt 16,5 ja 133,5 protsenti. Hulgikaubanduses tasumise kasv veidi aeglustus, kuid kinnisvara sektoris kiirenes. Kinnisvara tegevusalal on kasvu taganud elamukinnisvara müügi kasv, samas ettevõtete tagasi küsitav sisendkäibemaks on aastases võrdluses väiksem, mis ühtlasi suurendab tasumist veelgi. Hulgikaubanduse sektori kasv tulenes muu hulgas heast mootorikütuste hulgimüügi kasvust.

Novembri lõpuks oli valitsussektori eelarvepuudujääk 0,1 protsenti SKPst ehk 29 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste koondpositsioon oli 82 miljoni euroga ülejäägis, mille põhjuseks oli kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenemine tänu hoogsale palgakasvule ning kohalikele omavalitsustele suunatud tulumaksuosa määra tõstmisele. Sotsiaalkindlustusfondide ülejääk ulatus 56 miljoni euroni tulenevalt haigekassa oodatust suurematest tuludest ning töötukassa prognoositust väiksematest kuludest.

Valitsussektori puudujääki põhjustas keskvalitsuse puudujääk, mis ulatus 167 miljoni euroni. Sellest 13 miljonit moodustasid Tagatisfondi hüvitised Versobanki klientidele. Versobanki mõju jääb ajutiseks, kuna likvideerimismenetluse raames hüvitatakse Tagatisfondile tehtud kulud. Võrreldes 2017. aasta sama ajaga oli möödunud aasta üheteistkümne kuu eelarvepositsioon Versobanki mõju arvestamata 65 miljoni euro võrra parem.