/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2019/01/09/11703704t1hc998.jpg)
Facebookis ringleb nõukogude ajast pärit pudeli etikett, millele on märgitud «piimašampanja».
Kas piimast saab teha šampust?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Farmi Piimatööstuse veebilehel võetakse teema tõsisemalt ette ja vastatakse küsimusele - kas piimast on võimalik teha šampust?
Kas piimast saab teha šampust?
Otseselt piimast mitte, kuna kvaliteetses piimas puudub alkohoolseks käärimiseks vajalik pärm.
Keefiri ja kumõssi valmistamiseks lisatakse piimale näiteks juuretist, mis koosneb pärmiseentest ja piimhappebakteritest. Valmimise käigus toimub nii piimhappeline kui alkohoolne käärimine, mistõttu nimetatud tooted sisaldavad vähesel määral alkoholi.
Piimatööstuse kõrvalproduktina tekib rohkelt kõrge toiteväärtusega vadakut, millele aegade jooksul on üritatud väärikat rakendust leida.
NL aegadel tehti vadakust «šampust». Retsept oli järgmine: Piimašampanjat valmistatakse pastöriseeritud vadakust, millele lisatakse šampuse-pärmi, põletatatud suhkrut ja kotikese sees rosinaid.
Käärimine toimub temperatuuril 28kraadi (pluss-miinus kaks kraadi), käärimise lõpus eemaldatakse kotike rosinatega. Toode jahutatakse kuni pluss kuue kraadini ja kallatakse tsisternidesse. Valmis toode on ühtlane helepruun vedelik, mille mahust on lubatud kolm protsenti sadet, magus-hapu maitsega, gaseeritud, värskendav. Vadakust on võimalik valmistada ka nn šampuse- (või kalja) tüüpi jooke, kuhu lisatakse 12 protsenti vett, seitse protsenti suhkrut, üks protsent karamelli, leivapärmi, rosinaid ja maitse parenduseks essentsi.