Raportis nimega «Tumenev taevas» prognoosib maailmapank selleks ja järgmiseks aastaks varasemast aeglasemat globaalset majanduskasvu, mida varjutavad kaubanduskonflikt USA ja Hiina vahel, ebastabiilsed börsid ja Brexit.
Maailmapank hoiatab tumedate pilvede eest globaalse majanduse kohal
Pank prognoosib selle aasta globaalseks majanduskasvuks 2,9 protsenti ja 2020. aasta kasvuks 2,8 protsenti. Majanduskasvu mahajahtumine puudutab eelkõige rikkaid riike, eriti USAd, kuid ka eurotsooni, Jaapanit ja Hiinat. 2021. aastaks on USA majanduskasv aeglustunud prognooside järgi pea poole võrra. Kui 2018. aastal oli Ühendriikide majanduskasv 2,9 protsenti, siis 2021. aastal on see vaid 1,6 protsenti.
2021. aastaks on Hiina majanduskasv maailmapanga prognooside järgi kuus protsenti. Tegu on endiselt üpris tugeva kasvuga, kuid 1980–2010 perioodil kasvas Hiina majandus aastas keskmiselt 10 protsenti. Raporti koostanud analüütiku Franziska Ohnsorge sõnul on Hiina majanduskasvu aeglustumine paljuski taotluslik, sest riik tahab rohkem panustada pikaajalisse stabiilsesse kasvu.
Peamine risk on raporti hinnangul maailmamajandusele USA ja Hiina kaubandussõda, mis nõrgestab rahvusvahelist kaubavahetust tervikuna. Kahe maailma suurima majanduse poolt kehtestatud imporditollid mõjutavad maailmapanga hinnangul kuni 2,5 protsenti globaalsest kaubavahetusest. Kui kõik seni ähvardatud tollid sellel aastal samuti ellu viiakse, siis see protsent kahekordistub.
Aeglustuv majanduskasv Hiinas ohustab ka paljusid arengumaid, kes ekspordivad sinna energiat ja metalle, mida hiiglaslik riik ostab tavaliselt kokku üüratutes kogustes. USA ja Hiina moodustavad kahe peale kokku ligemale 20 protsenti globaalsest kaubandusest ja umbes 40 protsenti kogu maailma SKTst. Kui nende kahe riigi majandused kannatavad, siis kannatab kogu maailm.
Positiivsest küljest ei prognoosi maailmapank mitte kummalegi riigile majanduskriisi, kuigi mitmed börsianalüütikud on USA-le just seda ennustanud. Pank leiab, et just börsid on muutunud maailmamajanduse murekohaks. Kui USA tõstab uuesti intressimäära või kui dollar muutub ühel hetkel äkki järsult tugevamaks, siis võib see anda tõsise hoobi arenevatele majandustele.
Brexit ohustab raporti sõnul eelkõige riike, kes ekspordivad suurel määral Euroopasse. Kui Suurbritannia ei saavuta mitte mingisugust lahkumislepet ELiga, siis võib see anda löögi nii Briti kui ka eurotsooni majandusele. Euroopa majandusega tihedalt seotud Põhja-Aafrika riigid saaks seda samuti omal nahal tunda. Samuti kannataks ELi mittekuuluvad Ida-Euroopa riigid.
Eriti trööstitu näeb raporti järgi pilt välja aga Sahara-taguses Aafrikas, mille riigid on endiselt niivõrd nõrgad ja ebastabiilsed, et nad ei suuda ülejäänud maailmale mitte kuidagi järele jõuda. Enamikus sellistes riikides jääb kasv peaaegu olematuks ja seetõttu ei toimu ka mingit märgatavat arengut ega progressi massilise vaesuse leevendamisel.
Allikas: BBC