Tarbijahinnaindeks tõusis 2018. aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 3,4%, teatas Statistikaamet.
Eluasemega seotud kulud kasvasid hüppeliselt
Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimaks mõjutajaks oli eluase, mis andis kogutõusust veerandi. Suurima panuse sellesse andsid 10,9% kallinenud kodudesse jõudnud elekter, 15,3% kallinenud tahkekütused ja 7% kallinenud üürid. Mootorikütus ning toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust kumbki viiendiku. Sealjuures kallines bensiin 12,3% ja diislikütus 11,4%.
2018. aastal kallinesid 2017. aasta keskmisega võrreldes toidukaupadest enim munad (25%), külmutatud puuviljad ja marjad (22,7%) ning õlu (17,9%). Odavnes suhkur (19,2%).
Detsembris hinnatõus rauges
Kaubad olid 2017. aasta detsembriga võrreldes 2,1% ja teenused 5,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta detsembriga võrreldes tõusnud 6,6% ja mittereguleeritavad hinnad 2,6%.
2017. aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim eluase, mis andis kogutõusust ligi 40%. 2017. aasta detsembriga võrreldes on kodudesse jõudnud elekter kallinenud 18,4%, tahkekütused 20,7%, soojusenergia 5,8% ja gaas 8,8%. Toit ja mittealkohoolsed joogid ning alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust kumbki üheksandiku.
Võrreldes 2017. aasta detsembriga oli bensiin 1,8% ja diislikütus 5,4% kallim. Toidukaupadest on 2017. aasta detsembriga võrreldes enim kallinenud värske köögivili (27%), kaasaostetav valmistoit (12%) ja kartul (12%). Odavnenud on suhkur (24%), või (13%) ja värske kala (12%).
Novembriga võrreldes oli detsembris tarbijahinnaindeksi põhiliseks mõjutajaks transport. Bensiin odavnes kuuga 6,6% ja diislikütus 4,3%, detsembriks ostetud lennukipiletid olid aga 15% kallimad kui novembriks ostetud.