Mis toimus 10 aastat tagasi? (3)
8. jaanuar 2019, 22:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/06/11698539t1h9d5e.jpg)
Vaevalt kümme kuud pärast seda, kui toonane peaminister Andrus Ansip oli kuulutanud, et kui see on kriis ja krahh, siis sellises kriisis ja krahhis soovibki ta elada, saabus valitusele tõehetk. Kui rahandusministeerium oli 2009. aasta 8. jaanuariks detsembri maksulaekumised kokku võtnud, selgus, et need on katastroofilised.
Nimelt kahanes käibemaksu laekumine 2007. aasta detsembriga võrreldes aastatagusega pea kolmandiku võrra ehk 31,6 protsenti ja füüsilise isiku tulumaksu 14,2 protsenti.
«See on väga tõsine indikatsioon. Kui räägime, et kolme protsendi piires on 2009. aastal vaja hoida defitsiiti, siis ... See on punane tuluke! Tuleb permanentne eelarvetöö ette võtta,» ütles toonane rahandusminister Ivari Padar.
Kui suureks eelarveauk uute laekumisvalguses kujunema hakkas, ei osanud ega tahtnud mitte keegi võimuerakondade esindajatest öelda.
2008. aastal kokku laekus riigieelarvesse 84,9 miljardit krooni (5,4 miljardit eurot) ehk 94,1 protsenti eelarvest.
Nädal aega hiljem teatas rahandusministeerium, et 2008. aasta kulud ületasid kulusid 5,2 miljardit eurot (332 miljonit eurot), mille katmiseks kasutas riik reserve. 2007. aasta lõpu seisuga oli riigil reserve kokku 1,37 miljardit eurot, mis 2008. aasta lõpuks oli kahanenud 989 miljoni euroni.
Eelarve vastuvõtmisest oli möödunud vaevalt üks kuu, kuid nüüd oli vaja hakata kibekiiresti otsima kohti, kust kulusid kokku hoida. Esialgu räägiti, et suurimad kärpekohtadeks võiksid olla pensionid ja kaitsekulud.
Pensionide kallale valitsus ei läinud ning seda ei tehtud ka hiljem, kui kriis aina süvenes. Kuid kaitsekulusid vähendati 1,9 protsendilt sisemajanduse kogutoodangult 1,75 protsendini. Teiseks suureks kokkuhoiukohaks oli teede-ehitusele suunatavate vahendite arvelt.
Oluliseks kärpekohaks oli kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa 11,93 protsendilt 11,4 protsendile.
Kokku vähendati riigi eelarve tulude mahtu 9,6 miljardi krooni (613 miljoni euro) võrra 88,2 miljardi kroonini (5,6 miljardi euroni). Kulude mahtu vähendati 6,61 miljardi krooni (422 miljoni eri võrra) 91,9 miljardi kroonini (5,9 miljardi euroni). Eelarvedefitsiit paisus 700 miljonilt kroonilt (44 miljonilt eurolt) eurolt 3,7 miljardi kroonini (236 miljoni euroni).
Lisaeelarve võeti vastu 20. veebruaril ning president Toomas Hendrik Ilves kinnitas selle Vabariigi aastapäeva eelõhtul 23. veebruaril.
Kuma lisaeelarve koostamisel arvestati kaheksaprotsendilise majanduslangusega, mis tegelikkuses osutus kaks korda suuremaks, siis tuli peagi hakata tegelema uue lisaeelarvega. Mai keskel võttiski valitsus vastu 3,4 miljardi krooni (217 miljoni euro) suuruse teise negatiivse lisaeelarve.
Lisaks otsustas valitsus tõsta alates 2009. aasta 1. juulist kütuseaktsiisi viie protsendi võrra ning tubakaaktsiisi samuti viie protsendi võrra, aga seda järgmise aasta 1. juulist. Siiski, teise negatiivse lisaeelarve vastuvõtmine tõttu Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide vaheliste erimeelsuste tõttu enam nii libedalt ei läinud. Sisuliselt puhkes valitsuskriis.
Hiljem nentis toonane rahandusminister Ivari Padar Äripäevale, et lepitamatud pinged algasid valituses juba mitu aastat varem ning juba 2008. aasta lõpp näitas majandusolukorra halvendamist.
«Seetõttu tegin eelarve 2. ja 3. lugemise vahepeal ettepaneku eelarvet vähendada. See ei leidnud heakskiitu. Teisalt ei maksa unustada, et iga eelarvest kärbitud kroon süvendab majanduslangust,» ütles ta majanduslehele.
Mõned päevad hiljem viskasidki Reformierakond ja IRL sotsid valitsusest välja ning 3. juunil sai uueks rahandusministriks Jürgen Ligi, kes seni oli riigikogu rahanduskomisjoni esimees.
Esimeses intervjuus ütles Ligi, et sisseelamiseks tal aega ei ole.
«Kohe tuleb pihta hakata,» ütles Ligi BNSile. «Tulud ja kulud, tulud ja kulud,» tõi ta esile märksõnad. Teise lisaeelarve vastuvõtmisega oli kiire, sest see tuli vastu võtta enne 1. juulit. Juba paari nädala pärast ütles uus rahaminister, et kärpida tuleb minimaalselt kuus miljardit krooni (383 miljonit eurot).
Juba teise lugemise läbinud teise lisaeelarve eelnõu võeti tagasi ning enne kolmandat lugemist parandatigi eelarvepositsiooni 5,5 miljardi krooni võrra (351 miljardi euro) võrra. Kokku vähendati kahe negatiivse eelarvega 2009. aasta eelarve tulusid esialgsega võrreldes 12,7 miljardi krooni (812 miljoni euro võrra 85,1 miljardi kroonini (5,4 miljardi euroni) ning kulusid 9,2 miljardi krooni ehk 588 miljoni euro võrra 89,3 miljoni euroni. Ühesõnaga, esialgse optimistliku eelarve tulusid tuli kärpida 13 ja kulusid üle üheksa protsendi.
Koos teise negatiivse lisaeelarvega võeti vastu maksumuudatus, millega suurendati käibemaksu varasemalt 18 protsendilt 20 protsendile. See käibemaksu määr kehtib meil tänaseni.