/nginx/o/2016/11/28/6124107t1hbf23.jpg)
/nginx/o/2019/01/03/11693024t1haa15.jpg)
Politseinik Maarja Punak hoiatab oma Facebooki postituses viirusetõrjeprogrammi nime kandva pahavara eest, mis tegelikult ise viirus on.
Politsei hoiatab nutitelefonis leviva viiruse eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui mobiili saabub eesti- või inglisekeelne teade, et mobiil on nakatunud ning selle puhastamiseks tuleb klõpsata all olevale nupule, siis palun ärge vajutage sellele nupule,» hoiatab Punak oma postituses ja märgib, et nupp suunab kasutaja edasi alla laadima rakendust, mille abiga väidetavalt viiruseid eemaldatakse, kuid tegelikkuses just nii mobiili viirusetõrje nime kandev pahavara laetaksegi. «Pahavara aga omakorda võib otsida paroole või hakata veebiliiklust näiteks pornolehtedele suunama.»
:format(webp)/nginx/o/2019/01/03/11693025t1hd265.png)
Soovitused, mida teate saabumisel teha?
- Sulge kõik internetis avatud lehed (viiruseteatega leht ei pruugi sulguda ja võib seetõttu jääda avatuks)
- Ava telefoni seaded
- Vali Apps/ Rakendused
- Otsi üles enda interneti brauser ja klõpsa sellel (Chrome, Samsung Internet jne)
- Vajuta Force stop/ Sunnitud peatamine
- Vali Storage/ Hoiundamine
- Vajuta Clear cache/ Tühjenda vahemälu
«Mobiilsetes seadmetes on võimalik kasutada viirusetõrjeprogramme, kuid neid tasub hankida vaid tuntud tootjatelt. Eesti turul pakub näiteks Telia SAFE ja Elisa F-Secure'i programmi, seega tasub vaadata, mida Sinu enda mobiilioperaator soovitab,» kirjutas Punak. «Viirusetõrje kasutmine mobiilis on nagu käte pesemine päris elus: mõlemad aitavad viirustesse nakatumist ennetada!»