/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/01/02/11691342t1h5e8c.jpg)
Valitsus otsustas neljapäevasel istungil mitte arutada miljoni euro eraldamist, et sundvõõrandada Kiviõli Keemiatööstuse huvides Põhja-Kiviõli teise põlevkivikarjääri alal paiknevad maad.
Valitsus lükkas maade sundvõõrandamise arutelu edasi (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Toomas Tõniste tegi valitsusele ettepaneku eraldada valitsuse reservist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) 940 000 eurot ning keskkonnaministeeriumile 60 000 eurot Ida-Virumaal Lüganuse vallas Põhja-Kiviõli teise põlevkivikarjääri mäeeraldise territooriumil paiknevate kinnisasjade ja kasutusvalduste omandamisest tulenevate kulude katmiseks.
Valitsus otsustas aga neljapäeval toimunud istungil seda punkti mitte arutada, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega Alexela gruppi kuuluv Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas taotluse kinnistutele seatud kasutusvalduste sundvõõrandamiseks 11. novembril 2009.
2017. aastal oli Põhja-Kiviõli teises karjääris aktiivset tarbevaru 13,8 miljonit tonni, millest maakasutusõiguse alal 5,8 miljonit tonni. Ülejäänu asub vaidlusalustel kinnistutel, kus põlevkivi varu suurus on ligikaudu 8,5 miljonit tonni, millest 8 miljonit tonni on kaevandatav. Riigi maksutulu varu kaevandamisest ja töötlemisest on ligikaudu 55 miljonit eurot.
Maade omanik on Nikolai Reismanile kuuluv N.R. Energy. Reisman on varasemalt soovinud kinnistute müügist teenida oluliselt, kui riik sundvõõrandamisel pakkuda plaanib, või kaevandada alal põlevkivi ise, väites, et maaomanikul on õigus maa all olevale põlevkivi varule.
Tulenevalt Eesti seadustest ei ole maaomanikul aga õigust maa all olevatele maavaradele, mis kuuluvad riigile. Kuna Kiviõli Keemiatööstus ja Nikolai Reisman ei ole kinnistute müügi osas kokkuleppele jõudnud, esitas Kiviõli Keemiatööstus juba 2009. aastal taotluse omanike omandis olevatele kinnisasjadele sundvalduse seadmist ning kasutusvalduste sundvõõrandamist.
N.R. Energy juhatuse liige Ahto Tisler pöördus 26. detsembril avalikkuse poole ning väitis, et valitsuskoalitsioon püüab sundvõõrandamist läbi suruda varjatult, kiirustades ning otsesele valeinfole tuginedes. Tema sõnul on vaidlustatav eelnõu seletuskirja väide, et Kiviõli maade sundvõõrandamist on vaja läbi viia avaliku huvi tõttu.
«Alexela kontserni kuuluv Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on samasugune eraettevõte nagu iga teine. Riigil puudub igasugune vajadus teha ühele turutingimustel tegutsevale eraettevõttele umbes 150 miljoni eurone kingitus eraisikute ja teiste ettevõtjate arvelt. Selles protsessis pole vähimatki avalikku huvi - halvimal juhul on tegu ebaseadusliku riigiabiga. Kui riigi huvi on teenida tulu kaevandamisest laekuvast maavaramaksust, siis võiks seda maksu samahästi tasuda ka maade tänased seaduslikud omanikud, kes viivad kaevandamist ise läbi,» märkis Tisler.