Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/07/11554903t1h5e12.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/02/11691610t1hd5dc.jpg)
Pärnu lahe roostike hävitamine kaunima vaate ja liivaranna nimel maksab kätte sellega, et meri õõnestab nüüd rannakõrgendikku. Peale Lottemaa rannamaja trepi lõhkusid 2018. aasta septembri lained aasta varem valminud Reiuranna parkla allasõidutee, merre kukkusid ka osa Kulla tee eramukruntide piirdeaedu.
Kaitsmaks Reiuranna puhkeala parklat ja allasõiduteed, otsustas Häädemeeste vallavalitsus teha kiirkorras hanke kalda kindlustamiseks. Mereteadlaste sõnul võivad looduse purustustööd jätkuda ka hoolimata uisapäisa tehtud kaldakindlustustöödest. Juhuslikult kaldale paigaldatud kivid võivad murrutust koguni suurendada, sest lainete «pesumasin» saab kivide vahelistes kanalites hoopis parema hoo. Mõttetule tegevusele kulub kokku kümneid tuhandeid eurosid.
Randades läks kitsaks
Reiu rand on osa Pärnumaa turismiprojektist Romantiline Rannatee, naabruses asuvad Lottemaa teemapark ning Pärnu Bay Golf Linksi golfikeskus. Mereäärsetel erakruntidel on eksklusiivsed elamud. Reiu ranna hea juurdepääs ja tasuta parkla tõmbavad külastajaid igal aastaajal. Suvel täitub Reiu rand vee- ja päiksevanne nautivate supelsakstega. Hommikuti veeskavad seal paate kalastajad. Tormistel päevadel sobib edela- ja läänetuultele avatud rand lohesurfiks ja purjelauasõiduks. Talvel kasutavad Reiuranna parklat tõukekelkude ja mootorsaanidega Pärnu lahe jääle talipüügile siirduvad kalastajad.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/02/11691607t1hf2b9.jpg)
Vastandlikud huvid ranna kasutamisel põhjustavad konflikte. Suvitajad tahavad vabalt randa pääseda ja kallasrajal jalutada. Eramaa omanik tahab privaatsust. Teemapargi ja golfiväljaku omanikud näevad randa tõmbenumbrina, mis neile kliente juurde toob – need rannalõigud on mõeldud pileti lunastanud külastajatele.
Eri huvigruppide vajaduste arvestamiseks on pingutanud ka vallavalitsus, näiteks asfalteeriti juurdepääs merele kuni veepiirini 2017. aasta suvel. Samasse rannakõrgendikule rajati avar parkla, paigaldati kämpingulauad ja käimlad.
10 meetrit on meri Lottemaa kaldast ära võtnud
Tuntumad kohad, kus meri neelab mõnd kuulsat ehitist:
- Pakri vana tuletorn Paldiskis
- Kiipsaare majakas Harilaiul
- Osa Kakumäe teest Kakumäe poolsaare läänekaldal
/nginx/o/2019/01/02/11691613t1h7915.jpg)
Arendaja läks hoogu
Madala vee ja savise rannaga Pärnu lahe idakalda kasutamist supelrannana takistab mitmes kohas tihe roostik, kallasrada on kohati jalgsi läbimatu. Mitmes piirkonnas alustati roostike likvideerimist. Roostikul on aga neis randades väga oluline puhvertsooni roll – taimestik kaitseb rannajoont lainete ja hoovuste eest. Lisaks on roostik liigirikas elukeskkond ning kiire kasvuga biomass, mis seob veekogudes eutrofeerumist põhjustavaid toitaineid.
Kus roostikku enam ees polnud, pääsesid läänetuultega randa jõudvad tormilained kallast murrutama ning hoovus viis lahti uhutud materjali minema. Kes täpselt esimene suurim roostiku likvideerija oli või kelle liivarannaks muudetud rannalõik kõrvaldas viimase kaitse loodusjõudude teelt, on tagantjärele võimatu tuvastada.
Kus roostikku enam ees polnud, pääsesid tormilained kallast murrutama ja hoovus viis lahti uhutud materjali minema.
Mereteadlaste üksmeelne hinnang on, et inimtegevuse mõju piirkonnale ei ole naljaasi ning praegu mere hävitav mõju vaid kiireneb.
/nginx/o/2019/01/02/11691606t1h7feb.jpg)
26. septembril oli Pärnu lahel kena surfiilm ja meri täis purjede ning lohedega lustivaid purjetajaid. Kuna ka merevee tase tavalisest kõrgem, asusid lained jõuliselt Reiu randa murrutama. Lahti murtud pinnase viis hoovus kiiresti Pärnu keskranna suunas minema. Tagajärjeks oli, et Reiu kaldajärsak taganes mitme meetri võrra, merre varisesid ka järsakul kasvanud puud ja põõsad. Purustusi sai eelmisel suvel valminud asfalttee läbi kaldajärsaku. Sama torm õõnestas mitme meetri võrra ka Lottemaa randa ning kukutas merre paari Reiuranna mereäärse eramukrundi aiad. Kerkis hirm, et variseda võib ka Reiuranna vastvalminud parkla.
Algas isetegevus
Häädemeeste vallavalitsus korraldas hanke kaldakindlustuste ehitaja leidmiseks. Reiu rand ei ole looduskaitsealune piirkond, veepiiril ehitamiseks piisab vallavalitsuse ehitusloast. Keskkonnaamet peab tegevuse kooskõlastama vaid seetõttu, et ehitus toimub rannalähedasel ehituskeelualal.
Detsembris löödi kopp maasse. Kohale toodi hulk maakive ja geotekstiili, millega loodetakse kallast parkla kohal nii palju kindlustada, et see järgmistele tormidele vastu peaks.
Häädemeeste vallavanem Karel Tölp ütles, et hiljutisi kaldakindlustustöid ei olegi keegi otseselt projekteerinud. «Erilist teadust ei ole vaja. Hetkel käib töö edasiste suuremate kahjude vältimiseks, et ei variseks parkla ja allasõidutee. Seejärel teeme alale detailplaneeringu, mille alusel vaatame, kuidas seal kallast tugevdada,» ütles vallavanem enne aasta lõppu. Häädemeeste vallavalitsuse tellitud tööde maht oli vallavanema sõnul kuus või seitse tuhat eurot, aga kahjustatud allasõidutee korrastamise tõttu võib kogumaksumus minna pisut kallimaks.
/nginx/o/2019/01/02/11691611t1hf208.jpg)
«Halb on see, et pinnas on teistsugune, kui arvasime, savi on väga sügaval. Seega on paigaldatavad kivid pandud liivale. Püüti panna nad võimalikult sügavale ja ümbrus geotekstiiliga katta, et vesi kivide vahelt liiva välja pesema ei hakkaks,» tunnistas Tölp. Vallavanem tõdes ka, et igas rannas, kus inimene on käe külge pannud, on mere purustused suurenenud, kuid avaldas lootust, et seekord läheb teisiti.
Mereteadlased kaasamata
Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader ütles, et amet oli nõus Reiurannas tehtavate erakorraliste avariitöödega, kuid rõhutas, et lisaks tuleb alustada piirkonna rannakindlustuste planeerimist. Ader lisas, et keskkonnaamet teatas juba 2016. aastal toonasele Tahkuranna vallavalitsusele, et Reiu piirkonna ranna kindlustamise detailplaneerimisse tuleb kaasata ekspert, kes hindab, milline kindlustusrajatis üldse sinna piirkonda sobib ja missugune kaldakindlustus oleks rannaprotsessidele vastupidav.
/nginx/o/2019/01/02/11691605t1habde.jpg)
Saviranna hoiatav näide
Mereteadlane Rain Männikus ütles, et enamasti on omaalgatuslikud kaldakindlustused mere tekitatavat kahju hoopis suurendanud, ja tõi näiteks Jõelähtme Saviranna piirkonna. «Sealset rannanõlva murrutab lainetus. Eriti intensiivne on rannajoone taganemine tormide ajal, kui ühtaegu on kõrge veetase ning lained. Kohalikud elanikud rajasid graniitkividest ja geovõrgust rannakindlustuse, mis paraku ei baseerunud uuringutel ega projektil. Seetõttu alahinnati looduse mõju ning rajatud rannakindlustus ei ole suutnud takistada nõlva jätkuvat erosiooni,» kirjeldas Männikus. Ta lisas, et õige idee on teostatud valesti, peamised vead olid kivide asetamine otse liivale ning nõlva allserva luku puudumine. Seetõttu on järgmiste tormide lained graniitkividest kaldakindlustuse laiali peksnud ja jätkanud nõlva kulutamist kivide taga.
«Kõigi veekogude läheduses ilmnevate looduslike probleemide puhul, nagu kalda uhtumine või varingud, aga ka uute muulide, sadamate, rannakindlustuste ja teiste rannikuehitiste kavandamisel peaks esimese asja võtma ühendust rannikuehituse spetsialistiga. Tuleb arvestada, et rannikul tehtud muudatused ei mõjuta mitte ainult konkreetset asukohta, vaid võivad avaldada mõju ka kümnete kilomeetrite kaugusele. Seetõttu ei tohi kindlasti piirduda vaid kohaliku talupojatarkusega.
Spetsialist vaatab koha üle, annab esmase hinnangu ja koostab suunised edasisteks sammudeks.»
/nginx/o/2019/01/02/11691609t1h66db.jpg)
Lottemaa juhatuse liige Rein Malsub:
Suures osas on Lottemaa rannas toimuv looduslik protsess, mis kaasneb merevee tõusu ja tugevate tuultega, kuid inimtegevuse mõju ei saa välistada. Mõnes kohas on meri võtnud Lottemaalt kuni 10 meetrit kallast, lühikese ajaga on see üsna märkimisväärne kaotus. Järsak on jõudnud atraktsioonidele päris lähedale, aga esialgu randa teenindavaid ehitisi ja atraktsioone eemale viia ei tahaks, püüame saavutada, et kaldajoon rohkem ei liigu. Seekordsed otsesed kahjud tuleb likvideerida, aga kuidas täpselt, ootame ära, kui on selgunud, kas talve ja kevade jooksul tuleb veel torme. Ranna ja rajatiste korrastustööd teeme enne suve, aga päris kaldakaitserajatiste ehituse osas pole täna veel otsust.
Kalda ja ranna ehitusprojekt on ette valmistatud ja vallaga kooskõlastatud. Enne projekti tegime põhjalikud uuringud. Idee töötas välja Tallinna Ülikooli mereteadlane Rein Kitsing. Peamine lahendus on, et kalda nurk muudetakse laugemaks, nii et lained ei lööks otse vastu seina, vaid sumbuksid laiemal alal. Ja roostikku lastakse rohkem kasvada. Kindlustatud rannaala põhi seotakse geotekstiiliga ja kaetakse juurde veetud liivaga. Ehitajat pole veel valitud, aga selles osas käivad läbirääkimised ka vabatahtlike abilistega. Samas, lõpuni kindlat garantiid, et meri meid pärast kaldakindlustuste rajamist rahule jätab, ei anna ka teadlased.