/nginx/o/2018/11/21/11590481t1h326d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/18/6904269t1h3aac.jpg)
Pangaliidu juht Erki Kilu rääkis, et tänavune aasta oli pangandusele üldiselt hea, kuid positiivset suunda varjutasid rahapesuskandaalid ja pankadele rakendunud avansiline tulumaks.
Pangaliidu juhi ennustus uueks aastaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erki Kilu sõnul kasvasid tänavu hoiuste ja laenude mahud ning nende suhe panganduses parenes. «See tähendab, et Eestis väljaantud laenud on sektoris tervikuna finantseeritud Eestist saadud hoiustega, mis vähendab majanduse sõltuvust välistest šokkidest,» ütles ta. Samuti püsis Euribor jätkuvalt ajaloo madalaimal tasemel, mis soodustas ettevõtjate investeerimisaktiivsust. «Suurettevõtetele lisaks investeerisid ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Kuna majandusel ja ettevõtetel on läinud hästi, siis on pankadele tähtajaks tasumata laenude osakaal väga madal ning pikaajalised võlgnevused sisuliselt puuduvad,» lisas ta.
Kilu sõnul oli siiski ka tõrvatilku meepostis. «Negatiivse poole pealt võib välja tuua sel aastal hulgaliselt kajastamist leidnud rahapesuskandaali ning rakendunud pankade avansilise tulumaksu, mis pärsib kiiremini kasvavate pankade võimekust finantseerida ettevõtete äriplaane,» ütles ta.
Kuigi viimasel ajal on majanduskasvu prognoose kärbitud ning korduvalt on räägitud terendavast majanduskriisist, on Kilu järgmise aasta suhtes veel mõõdukalt optimistlik. «Tasakaalus eelarve ja väliskaubandus ning avaliku sektori madal võlatase hoiavad siseriiklikke riske madalana. Suurimaks probleemiks on väga madal töötuse määr, mis hoiab jätkuvalt survet palgakasvul ja pärsib ettevõtjate investeerimisaktiivsust. Kui varem tuli osa majanduskasvust tööhõive kasvust, siis seda varu meil enam ei ole,» lisas ta. Kilu nentis, et majanduse suuremad riskid on seotud ikkagi globaalse majanduse ja poliitikaga, kuid raske on hinnata, kuidas need võivad Eestit täpselt mõjutada.
2019. aastal jätkub Kilu sõnul innovatsioon panganduses, mis kajastub viipemaksete osakaalu suurenemises, välkmaksete kasutuselevõtus ning paroolikaartide kadumises. «Septembrist jõustub täielikult uus makseteenuste direktiiv, mille eesmärgiks on avada pangateenused ja võimaldada pangaklientidel lubada oma pangakonto andmetele ligipääsu teistele ettevõtetele. Selle tulemusena peavad pangad olema valmis kliendi soovil maksete ja pangakonto infot kliendi jaoks turvalisel viisil kolmandatele osapooltele pakkuma,» ütles Kilu.