/nginx/o/2018/11/21/11590481t1h326d.jpg)
/nginx/o/2018/12/27/11680561t1hb5e4.jpg)
IT-ettevõtte Helmese juhi Jaan Pillesaare sõnul ei julge ükski poliitik välja öelda, et tööjõumakse on vaja laiapõhiselt langetada, sest sellega kaasneks sopaloopimine.
Jaan Pillesaar: vähendame tööjõumakse ja tõstame inimeste netopalka (11)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgete tööjõumaksude tõttu töötab aasta lõpu seisuga 600 Helmese töötajast juba 400 välismaal. «Eestis on kallis tarku töökohti luua, sest tööjõumaksud on kõrged võrreldes enamike maailma riikidega. Me oleme selle küsimuse lahendanud nii, et enam Eestisse töökohti ei loo,» ütles ta.
Idufirmad on siinkohal erandid, sest nende jaoks on kiire kasv olulisem kui kulu. «Kuid ka neile tuleb piir ette ja nad kolivad lõpuks ära välismaale. Praeguseks on edukatest idufirmadest ainult Taxify jäänud peakontoriga Eestisse. Kokkuvõttes kogub riik kõrgete tööjõumaksudega vähem, sest kaotab sellega suure osa tulumaksu laekumisest,» ütles ta.
Erinevate erakondade välja pakutud sotsiaalmaksulae kehtestamisest Pillesaare sõnul ei piisaks, et parandada riigi konkurentsiolukorda. «Eesti IT-sektori töötajate palk ei ulatuks sotsiaalmaksulaeni. See on lihtsalt kunstlik lahendus ning tegelikult oleks vaja laiapõhjalist maksulangetust,» ütles ta.
Parema lahendusena näeb Pillesaar tööjõumaksude laiapõhjalist langetamist, mis ei tooks tema sõnul kaasa teiste maksude tõusu. «Võtame näiteks ettevõtete tulumaksu kaotamise, mille puhul kõik ütlesid, et riik läheb pankrotti. Tegelikult see hoopis ergutas majandust. Ma arvan, et sama juhtuks tööjõumaksude langetamisega, mille arvelt laekuks teisi makse rohkem,» ütles ta.
Pillesaare sõnul oleks vajalik ka ühiskondlik kokkulepe, millega riik küsiks ettevõtjalt vähem maksu ja selle võrra tõstaks ettevõtja töötaja netopalka. «Inimesele jääks rohkem raha kätte ja ta saaks ise otsustada, mida sellega peale hakata,» ütles ta. Ta nentis, et Eesti majanduskasv sureb selle taga, et me pole riigina konkurentsivõimelised. «Lootust on, et uues koalitsioonis võtab võimu mõistuse hääl ja tehakse otsuseid, mis majandust elavdavad.»