/nginx/o/2011/11/27/852985t1hf616.jpg)
Sel nädalal käisid Eestisse Luua metsanduskooli Euroopa maastikuehitajate liidu liikmesettevõtete juhid Hollandist, Saksamaalt, Soomest, Ungarist, Prantsusmaalt ja Belgiast, et arutada siin koostöövõimalusi praktikantide värbamiseks välisriikidesse ja tulemusliku praktika korral pakkuda neile seal ka tööd.
Hoiatav sõnum Eesti tööandjatele on, et kui nad kutseõppeasutustega kompetentse töötaja koolitamisel koostööd ei tee, peavad nad varsti ise minema välistööjõu jahile.
Jätkuna kevadel Luua metsanduskoolis toimunud rahvusvahelisele kompetentsiseminarile toimus 25. novembril Luual seminar ettevõttepraktikatest, kus osalesid metsanduse, aianduse ja loodusturismi tööandjad, kes tulid kuulama Euroopa tööandjate kogemust praktikate korraldamise vallas.
Peaesinejateks olid Euroopa kutseõppe arenduskeskuse Cedefop ekspert André Huigens Hollandist Wellantcollege´ist, Soome maastikuehitajate liidu president Henrik Bos ja Jan van der Wiele Wellantcollege´ist. Kogemusi jagasid ka Kuressaare ametikool ning Euroopa maastikuehitajate liidu juhatuse liikmed Belgiast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Ungarist.
Sõnum, mida Eesti kolleegidele edastama tuldi, oli lihtne: koolidega tuleb teha koostööd. «Konkurente ei ole tarvis karta,» lisas André Huigens, vastates tööandjate tavapärasele hirmule oma ärisaladuste lekkimise kohta. «Ei inimesi ega ettevõtteid pole võimalik kopeerida.»
«Tööandjale on praktikantidega tegelemine kasulik, sest ta saab oma ettevõtet tutvustada paljudele inimestele, kes võivad tulevikus talle tööle tulla, või kellelegi teisele tema ettevõttest rääkida,» lisas Henrik Bos.
Meie oludes on praegu pigem kahtlus, et kui õpilased on ka juba välismaal praktikal käinud, kas nad siis enam meie tööandjate juurde tahavadki tööle tulla. Niikaua kui neid odavtööjõuna kasutatakse ja nad ennast firmades oodatuna ei tunne; kuni tööandja näeb praktikandi õpetamises koormavat kohustust, mitte võimalust, võib juhtuda, et ilma jäädakse mitte ainult töötajatest, kes Euroopasse tööle lähevad, vaid ka tulevastest töötajatest ja seda veel enne, kui nood tööturule üldse sisenevad.
«Oluline on vahet teha kahel asjal,» rõhutas Henrik Bos. «Töö õppimine ja õppimine töö käigus on erinevad asjad! Kui noor inimene tahab tulla töö tegemist õppima, siis ma panen ta tööle, maksan talle palka ja tema teeb, mida mina käsin. Selle käigus õpib ta tööd tegema, õpib distipliini, korrektsust jne. Aga kui koolist tuleb õpilane õppima töökeskkonda, õppima töö käigus, siis ma pean teda tõesti ka õpetama, vaatama, et ta saaks minu juurest seda, mida tema õpingud nõuavad, aga palka ma talle ei maksa, kuna see on osa tema õpingutest.»