Ettevõtja: ei ole mõtet oodata, et töötaja tahab ületunde teha

Anti Puusepp. Foto: Eero Vabamägi

Metsa- ja põllumasinate tootja Palmse Mehaanikakoda OÜ omanik ja juht Anti Puusepp ütles, et Eesti inimesed hindavad üha rohkem vaba aega, mistõttu ei tasu enam tööandjana eeldada, et tahetakse ületunde teha või nädalavahetusel töötada.

Puusepp, kes sai hiljuti presidendilt teenetemärgi, erineb teistest ettevõtjatest ilmselt selle poolest, et ta ei asu esimese asjana kurtma töökäte puuduse ja palgasurve üle. «Meil tööandjana on olnud kuidagi positiivsem maine. Sellepärast me ei tunneta, et oleks suur tööjõupuudus. Insenere on küll puudu, kuid tavalisi töötajaid leiab ikka,» rääkis ta.

Seetõttu leidis metallitööstur, et neil ettevõtetel, kes on harjunud purjetama madala palga peal, saab töötajate leidmine kindlasti raske olema. «Ma ei taha küll kedagi õpetada, aga arvan küll, et tihti peavad ettevõtjad ka ise peeglisse vaatama,» ütles ta.

Samas rõhutas Puusepp, et palk ei pruugi alati kõige tähtsam olla. «Palju sõltub ka moraalsest ja füüsilisest keskkonnast. Tuleb aru saada, et Eesti inimene on muutunud mugavamaks, heas mõttes. Ei taheta enam nii palju ületunde teha ja nädalavahetusel töötada. Hinnatakse vaba aega pere ja meelistegevuste seltsis,» kirjeldas ettevõtja, lisades, et kui tingimused on head, ei peagi palk üle mõistuse kõrge olema.

Palmse Mehaanikakojas töötas möödunud aastal keskmiselt 78 inimest, kelle keskmine brutopalk oli kuus veidi üle 2000 euro.

Väsimus tuleb peale

Järgmisse majandusaastasse vaadates ei ole Puusepp ülemäära optimistlik. «Ma näen, et üsna palju on majanduses õhku sees. Ma ei usu, et see rapsimine saab jätkuda järgmise aasta lõpuni. Väsimus tekib sellest punnitamisest,» tunnistas ta.

Puusepp pidas silmas eelkõige seda, et tarnete aeg ehk materjalide tellimine on veninud enneolematult pikaks. «Võiks rohkem toota, aga siis selgub, et ühed komponendid ei jõua kohale, teist materjali ootad üldse üle aasta,» sõnas ta. «Me ise tellime lattu suure varuga. Kunagi ei tea, kunas järgmine kord saab.»

Kui lõppturul peaks aga nõudlus vähenema, pole suurte laovarudega midagi peale hakata. «Siis tuleb topeltjahenemine. Turumajandusel on selline paha omadus, et see kipub nii langusi kui tõuse üle võimendama,» lisas tööstur. «Ka meedia teeb seda palju. Möödunud kümnendi finantskriisi ajal mõtlesime, et kui sellest nii palju ei pasundataks, pole asi sugugi nii hull. Kriis tuleb siis, kui me sellest räägime.»

Pole vahet, kes on peaminister

Puusepp ütles, et Eesti on piisavalt kaua olnud demokraatlik iseseisev riik, mistap pole erilist vahet, kes eelseisvatel valimistel peaministriks tõuseb. «Midagi väga põhjapanevat sellest ei muutu,» viitas ta sellele, et meil on tasakaalustatud koalitsioonivalitsused, kus ükski jõud ei domineeri. Samas lisas tööstur kohe, et eksportivaid ettevõtteid mõjutab sisepoliitika vähem. «Vaevalt ma räägiks sama juttu, kui ma näiteks hotelli peaks või alkoholi müüks,» muigas ta.

Puuseppa ei veena Reformierakonna püüd tõsta valimiste üheks põhiteemaks maksupoliitika. «Kui me tahame oma riiki pidada, tuleb makse koguda ja neid ka ümber jagada,» rääkis Puusepp, lisades, et kui ettevõtjatele siinne maksupoliitika ei istu, võib mujale minna.

«See, et maksuvaba tulu suurus tõsteti 500 euroni ja inimesed peavad oma sissetulekuid hoolikamalt planeerima võib küll veidi tülikam olla, kuid sellega harjub kiiresti ära. Ma ise poleks seda nii teinud, aga see ei häiri mind. On kuskil näha mingit katastroofi sellest? Ei ole,» kommenteeris ta, lisades, et praegune süsteem on siiski võrreldamatult lihtsam kui näiteks USAs oma maksude deklareerimine.  

Üht asja Puusepp siiski valimistelt ootab: et ei tekiks tobedat patiseisu nagu Lätis või Rootsis, kus pole mitme kuu vältel suudetud valitsust kokku panna.