Oleg Gross: kvaliteetne Ukraina tööjõud päästaks Eesti majanduse

Oleg Gross Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Suurettevõtja, Grossi Toidukaupade keti omanik Oleg Gross ütles tulevasse aastasse vaadates, et Eesti majanduse edu võti on haritud Ukraina töötajad, kes ei tule käsi pikal toetusi küsima, vaid aitavad leevendada kohalikku tööjõupuudust.

Veel eelmise aasta lõpus kurtsid jaekaupmehed, et aktsiisitõusu mõjul kuivavad käibed kokku, kuid Grossi jaoks oli tänavune aasta täis õnnestumisi – ettevõte ostis Narvas viis uut kinnistut, alustas uue kesklao ehitust, mis peaks lõppema 2019. aastal, kasvatas käivet mullusega võrreldes 15 protsenti ning tõstis töötajate arvu 1700ni. «Meie käive kasvas uute kaupluste avamisega Põhja-Eestis. Piiri äärde, näiteks Valka või Pärnusse ei ole me laienenud, sest seal on aktsiisist tulenev kaotus meeletu,» ütles Gross.

Alkoholi hinnatõus ei peatu tema sõnul ka järgmisel aastal, sest uued reklaamipiirangud nõuavad poodidelt alkoholilettide eraldamist vaheseinte taha. Ehituse maksab aga kokkuvõttes kinni lõpptarbija. «Alkoholiaktsiisi tõstmine oli vaieldamatult meeletu prohmakas, mis on läinud rahvale kalliks maksma. Kui vaadata liikluses hukkunute arvu, siis on selge, et inimesed ei joo vähem. Rohkem joovad,» ütles Gross.

Jaekaubanduse turu jaoks oli tänavu suureks muudatuseks Prisma ööpäev läbi avatud kaupluste tulek, kuid Grossi hinnangul ei too see ketile kasu. «Meie niisugust asja kindlasti tegema ei hakka. Inimeste ring, kes öösel poes käivad, on väike ja lisaks pole õige panna oma töötajaid öösel tööle. Kes siis ikka töötada tahab? Inimene tahab magada,» ütles ta.

Ajal, mil paljud ettevõtted kurdavad tööjõupuuduse üle, on Gross suutnud töötajaskonda jõudsalt kasvatada, kuid ka tema sõnul pole see lihtne. «Kontoritöödele on kerge inimesi leida, aga spetsialiste ja oskustöölisi tootmisliinide taha mitte,» ütles ta. Praegu töötab ettevõttes 30 Ukraina töötajat, kellest 25 on kõrgharidusega ning just välistööjõu poole peaks Grossi sõnul vaatama. «Ma ei räägi pagulastest, vaid tööjõust. Neid kahte ei tohi segamini ajada. Ukraina töötajad tulevad meiega sarnasest kultuuriruumist ning nende puhul pole kartust, et muukeelse kogukonna osakaal muutub Eestis liiga suureks. Ukrainlased on täna täiesti teise meelsusega kui venelased,» ütles ta.

Grossi sõnul on ukrainlased valmis tööd tegema ja keelt õppima. «Juba teisel-kolmandal päeval ütlevad tere hommikust ja head õhtut. Meil on täna võimalik palgata haritud ukrainlasi, kes aitaksid riigi SKTd tõsta,» rõhutas ta. Selleks, et palkamist soodustada, tuleks Grossi sõnul muuta seadusandlust nii, et Ukraina töötaja saaks tulla Eestisse vabaturu tingimustes, kus talle ei peaks maksma mitte Eesti keskmist palka, vaid sektori keskmist palka. «Nad ei vingu ega virise, vaid teevad tööd, et kodumaal elavat perekonda aidata. Meie rahvastik vananeb ja see oleks majandusele väljapääs. Vaadake Saksamaad – kui sealt võtta ära kõik türklased, siis oleksid kauplused kinni ja tänavad pühkimata. Meie türklasi kindlasti ei taha, aga haritud Ukraina töötajate palkamise tõkestamine on lausa kuritahtlik,» ütles Gross.

Vaadake Saksamaad – kui sealt võtta ära kõik türklased, siis oleksid kauplused kinni ja tänavad pühkimata.

Ta rõhutas samuti, et praegu soovivad Ukraina töötajad Eestisse tulla, sest meie majandusel läheb paremini, kuid kui Ukrainas tööjõupuudus leeveneb ning palgad tõusevad, siis jääb meil võõrööjõudu vähemaks. «Siis juhtub see, mida oleme Euroopas näinud. Moslemeid me ju ei taha siia, sest nemad tulevad täiesti teisest kultuuriruumist,» ütles Gross. «Võime küll ilusat juttu rääkida, et ärme võta Ukraina töötajaid, vaid maksame oma inimestele kõrgemat palka, aga reaalsuses maksvadki ettevõtted nii palju, kui saavad. Eesti ettevõtjad ei suple rahas,» lisas ta.

Juba selle aasta alguses ütles Gross, et majanduse hea seis ei püsi kaua ning aeg on hakata reserve koguma. Seda, kas 2019. aastal tuleb kriis, ei julge ta öelda, kuid nendib, et märgid on muutunud tugevamaks. Nimelt on viimastel kuudel Grossile müügiks pakutud kümneid ettevõtteid, kes kuuluvad nii toiduainetööstuse kui puiduärisse. «Ettevõtteid on väga erinevast valdkonnast. Mõnikord kukub suu lahti, sest tundus, et müüdav ettevõte oli heas seisus. Tegelikult ei olnud,» ütles ta. Raskustes ettevõtteid ei plaani Gross siiski osta. «Me jääme oma rajale. Nagu vanasõna ütleb: üheksa ametit, kümnes nälg. Tuleb jääda oma liistude juurde.»