/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2018/12/27/11681846t1h9618.jpg)
Eesti elanike laenukohustused on elaniku kohta üle kahe korra suuremad kui lätlastel või leedulastel, kiirlaenude ja sõpradelt laenu võtmises on liider Läti, selgub Kantar Emori Balti riikide finantsseirest.
Eestlased laenavad pankadest rohkem kui lätlased või leedulased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringufirma Kantar Emor esmakordselt tehtud mahukast Balti riikide finantsseirest selgus, et 70 protsenti Eesti elanikest on neid, kellele ei meeldi laenu võtta, kuigi peavad vahel vajalikuks, 56 protsenti Läti ja 61 protsenti Leedu kodanikest.
Pangast on laenu võtnud kõige rohkem Eesti perekonnad – 84 protsenti, Leedu perekondades on laenu võtnud 60 protsenti ja Lätis 67 protsenti.
Läti leibkonnad on teistest enam võtnud laenu sõpradelt – 27 protsenti, ent eestlased laenavad poole vähem sõprade käest, ning peaaegu neli korda rohkem on Lätis neid perekondi, kes on raha laenanud kiirlaenufirmadelt, vahendab ERRi uudisteportaal.
«Panganduse areng on olnud ikkagi erinev – Eestis sai areng 1990. aastatel ikkagi hästi hea hoo sisse ja siin oli üks selge liider – Hansapank, kes mõjutas kogu seda finantspoolt, finantshoiakuid ja finantskultuuri Eestis väga tugevalt,» meenutas Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog lisades, et eestlaste võetud pangalaenud on suuremad ja need on kulunud kinnisvara soetamisele, näiteks uuringus selgus, et uue laenu või liisingu peale mõtleb Eesti peredest vaid 42 protsenti.