:format(webp)/nginx/o/2018/12/25/11677466t1h1854.jpg)
Eesti Ajalooliste Laevade Seltsi, puulaevaseltsi Vikan ja mittetulundusühingu Raudlaeva Maja liikmed tähistasid Haapsalus järjekordse kodumaise puulaeva Väinamere Tütar valmimist. Et pidu langes jõuluaega, riputati laeva kajutiseinale jõulupärg.
Haapsalus valminud alus on 19. sajandi päästepaadi jooniste järgi ehitatud 11-meetrine kahemastiline purjekas, millesarnaseid kasutati purjelaevade ajastul pääste- ja abipaadina laialdaselt kogu maailma meredel. Erinevalt ajaloolistest eelkäijatest saab Väinamere Tütar täiendavaks jõuallikaks ka diiselmootori.
Projekti eestvedaja Ilmar Tamm mittetulundusühingust Raudlaeva Maja ütles, kuigi laevaehitus on esialgsetest plaanidest rohkem aega võtnud, on alus nüüd praktiliselt valmis ja purjeka võib ellingust välja viia. Kas laeva nimeks jääbki Väinamere Tütar või ristitakse ta mõne muu kauni naisenimega, ei ole Tamme sõnul tänaseks veel selge. Ta täpsustas, et nimekonkurss käib ja rebimine on äge. Hiljemalt vettelaskmise ajaks peab nimi valitud olema ning selleni enam palju aega jäänud ei ole.
/nginx/o/2018/12/25/11677467t1hd7e4.jpg)
„Laeva keretööd on ühel pool ja sisetööd tehtud, seega võib laevaehituse etapi lõppenuks lugeda. Kevadel lähevad mastid peale ja siis vette. Enne vette laskmist on vaja veel ainult mootor peale tõsta, aga see käib tänapäeval kiirelt,“ rääkis Ilmar Tamm.
Väinamere Tütar ehitati Haapsalus puulaevaseltsi Vikan töökojas, kus on ka varem ajalooliste laevade uusversioone ehitatud. Otseselt või kaudselt olid purjeka projekteerimisse, ehitamisse ning muudesse projektiga seotud tegevustesse kaasatud mitmed ajalooliste laevade spetsialistid, teiste hulgas ka soome tuntud laevapuusepp Lasse Kiiski, Vikani pikaajaline eestvedaja Alar Schönberg ja rannarootsi paadikultuuri kandja Jorma Friberg.
Viimasel etapil laevaehitustöid juhtinud Mart Vernik puulaevaehitusega tegelevast Vernavitas OÜ-st ütles, et Väinamere Tütar saab olema lihtsa lüügertaglasega, mistõttu selle paigaldamine väga aeganõudev ega kulukas ei ole. „Purjed on olemas, mastid ja poomid tuleb veel teha, kuid need ei ole sellel purjekatüübil kuigi keerulised,“ rääkis Vernik.
Lüügertaglas ehk ilma staakideta vabalt seisva mastiga taglasetüüp oli populaarne eelkõige töö-, pääste- ja kalapaatidel. Lihtne ilma poomideta purjekomplekt on merekindel ja hõlpsalt käsitsetav ka väikse meeskonnaga, mis on eriti oluline rasketes mereoludes või hädaolukordades.
Ilmar Tamm ütles, et Väinamere Tütre kodusadamaks saab tõenäoliselt Narva-Jõesuu. Tamm lisas, et olemas on ka meeskond ja kaptenikandidaadid, kuid ei soovinud veel nimesid nimetada.
„Mida rohkem plaane ette teed, seda rohkem selgub, et tuleb neid muuta. Ka selle laeva ehitamise protsessis oleme pidanud plaane mitu korda ümber tegema, kuid tänu headele koostööpartneritele, toetajatele ja meistritele oleme nüüd lõpusirgel,“ ütles Tamm.
:format(webp)/nginx/o/2018/12/25/11677577t1h2d0d.jpg)
Kahemastiline Väinamere Tütar on mõeldud õppe- ja matkapurjekaks, millega mittetulundusühingu Raudlaeva Maja liikmed kavatsevad tutvustada noortele purjetamist, merekultuuri ja keskkonnakaitset. Tamm rääkis, et kuigi projekti algatas MTÜ Raudlaeva Maja, oli toetajaid ja partnereid rohkem, teiste hulgas Narva-Jõesuu linnavalitsus, Vaivara vald, Leader tegevusgrupi Kirderanniku Koostöökogu ja Toila vald koos kohaliku vabatahtliku merepäästeühinguga. Projekti kaasrahastamiseks korraldatud Hooandja kogumiskampaania tõi 2015. aastal toetuseks kokku üle 17 000 euro.
Eesti Ajalooliste Laevade Selts ühendab inimesi, kelle hobiks on vanad laevad.
Eesti Ajalooliste Laevade Selts ühendab inimesi, kelle hobiks on vanad laevad. Seltsi liikmed on korrastanud ja kasutusele võtnud mitmeid vanu purjelaevu, vanade jooniste järgi on ehitatud ka uusi ajalooliste laevade koopiaid.
Väinamere Tütar
Pikkus 11 meetrit
Laius 3,2 meetrit
2 masti, purjepind 27,75 ruutmeetrit
Kerematerjal: tamme- ja männipuit
Pikk kiil ja ballast
/nginx/o/2018/12/25/11677582t1h5638.jpg)
/nginx/o/2018/11/07/11554903t1h5e12.jpg)