Päevatoimetaja:
Sander Silm

Veskimägi: kes vajab tuhandeid ärijuhte, keda me koolitame? Mitte keegi! (47)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mööblitootja Standard juhi Enn Veskimägi sõnul ei huvita poliitikuid ettevõtjate probleemid.
Mööblitootja Standard juhi Enn Veskimägi sõnul ei huvita poliitikuid ettevõtjate probleemid. Foto: Sander Ilvest

Vanakooli ettevõtja, mööblifirma Standard ASi omanik ja juht Enn Veskimägi on kindel, et liiga paljud Eesti noored lähevad õppima «pehmeid» erialasid, millest ei ole tulevikus tolku. Gümnaasiumi ja akadeemilise kõrghariduse asemel peaks noored hoopis kutsekoolidesse saatma, leiab Veskimägi.

Kui pikaaegse tippjuhiga Eesti ees seisvatest väljakutsetest rääkida, valutab ta kõige rohkem südant just hariduse pärast. «Me ei saa haridusest seda, mida me ootame. Noored lähevad õppima asju, mis tööstusele järelkasvu ei paku,» ütles ta.

Veskimägi on kindel, et kõik noored ei peaks isegi gümnaasiumisse minema. «Või peaks latt palju kõrgemal olema, et noortel oleks motivatsiooni seal õppida,» märkis ta. «Liiga palju pikendatakse keskkoolis lapsepõlve, mis jätkub ülikoolis. Kellel on vaja tuhandeid ärijuhte, keda me koolitanud oleme? Täiesti mõttetu asi,» põrutas ta, lisades, et selle asemel võiks rohkem noori minna kas kutse- või rakenduskõrgkoolidesse.

Veskimägi, kel hariduse teema on pikka aega südamelähedane olnud, kurtis, et poliitikuid teema ei huvita. «Kahjuks ma näen, et tehtud vigu ei tunnistata. Kuna see on ebapopulaarne ja pika vinnaga teema, ei taha seda keegi ka valimisdebatis üles tõsta,» kritiseeris ta. Veskimägi rõhutas, et kõrgharidus iseenesest ei ole paha, aga ta peaks olema palju praktilisem ja jalgadega maa peal.

Töötatakse mustalt

Kuidas läheb Eesti majandusel aastal 2019? Veskimägi ei tahtnud prognoose teha, kuid ütles sisetundele tuginedes, et majanduskasv aeglustub. «Mingit suurt pauku vaevalt tuleb, aga samas läheb praegu liiga hästi, et uskuda, et niimoodi jätkub.» Ta haistis ohte ka globaalsel tasemel, kus süveneb protektsionism.

Suurimaks probleemiks peab Veskimägi sarnaselt paljude teiste ettevõtjatega tööjõupuudust ja palgasurvet. «See hoiab kõige rohkem tagasi. Võin selgelt öelda, et kui meil oleks rohkem töötajaid, siis me toodaks rohkem,» märkis ta, lisades, et kõige raskem on leida insenere. «Ukrainast leiab küll lihtsamat tööjõudu, kuid keeruliste masinate taha neid ei pane.» 

Mida vastab pikaaegne tööandjate keskliidu volikogu juht Veskimägi neile inimestele, kes räägivad, et Eesti turul on veel piisavalt rakendamata töökäsi (ca 30 000), keda võiks enne võõrtööjõu toomist palgata? «Need inimesed, kes seda räägivad, pole päris eluga kokku puutunud,» on ta kindel. «Me saadame töötutele läbi töötukassa kogu aeg pakkumisi, aga keegi ei haagi külge. Üks põhjus on see, et need inimesed ei tahagi töötada. Teine on see, et küllap nad töötavad mustalt ja saavad oma eluga hakkama,» arvas ettevõtja.

Järgmisena ütlevad kriitikud, et maksku omadele rohkem palka, küllap siis tööle tullakse? «Aga kellele sa maksad? Ega töötajaid juurde ei toodeta kuskil. Lisaks viib liiga suur palgaralli ja töötajate üleostmine ettevõtete konkurentsivõime pikas plaanis alla,» ütles Veskimägi.

Eluvõõrad eksperdid

Ettevõtjat häirib ka makroanalüütike pidev kurtmine, et tööstusettevõtted robotiseerivad ja automatiseerivad liiga vähe. «Kõik need eksperdid ja analüütikud, kes sellist jutt räägivad, pole päris eluga üldse kokku puutunud. Kui nad käiks kaks kuud läbi Eesti tööstusettevõtted, tuleks neil hoopis teistsugune pilt ette!» ütles Veskimägi.

«Kui see robotiseerimine nii lihtne on, nagu nad räägivad, siis miks kasvõi mööblitööstused jõukates riikides seda teinud pole?» küsis ta, lisades, et mööblitööstuses muutub toodang tihti ja masstootmist on vähem. «Kui sa teed kogu aeg eriporjekte, siis robotiseerimine on väga keeruline. Üksikuid operatsioone saab automatiseerida, aga keeruliste projektide tegemine nõuab haritud tööjõudu.»

Mida ootab Veskimägi järgmise aasta märtsivalimistelt? «Mitte midagi eriti ei looda,» vastas mees. «Ma võin öelda, et poliitikuid ei huvita üldse see, kuidas me hakkama saame. Neid ei huvita meie tööjõupuudus! Kui sa nendega räägid, siis nad noogutavad ja saavad aru, aga probleemide lahendamine on ebapopulaarne. Nad ei vaidle vastu, aga nende programmides või tegudes pole eriti lahendusi,» kritiseeris mööblitööstur.  

Tagasi üles