Kui pikaaegse tippjuhiga Eesti ees seisvatest väljakutsetest rääkida, valutab ta kõige rohkem südant just hariduse pärast. «Me ei saa haridusest seda, mida me ootame. Noored lähevad õppima asju, mis tööstusele järelkasvu ei paku,» ütles ta.
Veskimägi on kindel, et kõik noored ei peaks isegi gümnaasiumisse minema. «Või peaks latt palju kõrgemal olema, et noortel oleks motivatsiooni seal õppida,» märkis ta. «Liiga palju pikendatakse keskkoolis lapsepõlve, mis jätkub ülikoolis. Kellel on vaja tuhandeid ärijuhte, keda me koolitanud oleme? Täiesti mõttetu asi,» põrutas ta, lisades, et selle asemel võiks rohkem noori minna kas kutse- või rakenduskõrgkoolidesse.
Veskimägi, kel hariduse teema on pikka aega südamelähedane olnud, kurtis, et poliitikuid teema ei huvita. «Kahjuks ma näen, et tehtud vigu ei tunnistata. Kuna see on ebapopulaarne ja pika vinnaga teema, ei taha seda keegi ka valimisdebatis üles tõsta,» kritiseeris ta. Veskimägi rõhutas, et kõrgharidus iseenesest ei ole paha, aga ta peaks olema palju praktilisem ja jalgadega maa peal.
Kuidas läheb Eesti majandusel aastal 2019? Veskimägi ei tahtnud prognoose teha, kuid ütles sisetundele tuginedes, et majanduskasv aeglustub. «Mingit suurt pauku vaevalt tuleb, aga samas läheb praegu liiga hästi, et uskuda, et niimoodi jätkub.» Ta haistis ohte ka globaalsel tasemel, kus süveneb protektsionism.
Suurimaks probleemiks peab Veskimägi sarnaselt paljude teiste ettevõtjatega tööjõupuudust ja palgasurvet. «See hoiab kõige rohkem tagasi. Võin selgelt öelda, et kui meil oleks rohkem töötajaid, siis me toodaks rohkem,» märkis ta, lisades, et kõige raskem on leida insenere. «Ukrainast leiab küll lihtsamat tööjõudu, kuid keeruliste masinate taha neid ei pane.»