Läti endise ministri karm kriitika: me ostame uusi ronge kolm korda kallimalt kui eestlased

Elron. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Läti endine transpordiminister Anrijis Matiss kritiseeris intervjuus BBN-ile riigi plaani osta hankega 32 uut elektrirongi hinnaga 225,3 miljonit eurot, kui Eesti suutis sarnase tehingu sõlmida kolm korda odavamalt. «Me peaksime Eestist õppust võtma,» ütles ta.

Matiss rõhutas, et Läti probleem ei ole ainult rongide ülemaksmine, vaid ka see, et valitsus ei mõtle ette. «Esmalt ostetakse rongid ja alles hiljem vaadatakse, kas ja kuidas neid üldse kasutada saab,» põrutas ta. Matissi sõnul on endiselt ebaselge, kas 32 planeeritud rongi saaksid üldse Läti olemasoleval taristul sõita ja mis suundadel need liikuma pannakse.

Endine minister toetab küll igati elektrirongide soetamist, kuid rõhutas, et enne ostu tuleks selgeks teha, mis muudatused uuterongidega kaasnevad. Näiteks tõi ta välja rongijaamades asuvad ooteplatvormid, mis peavad rongidega sobima. Siinkohal tõi Matiss positiivse näitena Eesti, kus platvormid ehitati vastavalt rongidele, et inimesed saaksid mugavalt rongi siseneda ja väljuda.

Eraldi küsimusena tõi ta välja rongide hinna.«Kui ma olin transpordiminister, siis ostis Eesti 2013. aastal 18 elektrirongi ja 20 diiselrongi hinnaga 79,8 miljonit eurot. Aasta hiljem tahtsime ka meie osta 32 uut rongi, aga tehtud pakkumine oli 150 miljonit eurot ehk oleksime pidanud rongid ostma kaks korda kallimalt kui Eesti. Seega peatasin ostu, sest me oleks lihtsalt liiga palju maksnud,» ütles ta. «Nüüd, neli aastat hiljem, tahab Läti osta 32 elektrirongi hinnaga 225,3 miljonit eurot. See on lausa kolm korda rohkem kui eestlased maksid,» rõhutas Matiss.

Tegemist on Läti kolmanda katsega osta uusi ronge. Esimese ostuhanke võitis Hispaania firma Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles (CAF), kuid hange tühistati. Teise hanke võitis Hyundai, kuid hange tühistati samuti tehnilistel põhjustel. Matiss nõustus, et uusi ronge on igal juhul vaja, sest vanade rongide parandamisele kulub suur summa raha. «Läti peaks võtma Eestist eeskuju ja käituma nii nagu naabrid tegid 2013. aastal. Neil on kõik korras - neil on kaks korda rohkem reisijaid, sest rongid on mugavad, platvormid on valmis, liiklus on hästi korraldatud ja rongide graafikud regulaarsed,» ütles ta.