Miks jõuluvana korstna kaudu saabub?

Paljudel jõulukaartidel on juhutatud jõulumeest saabumas just läbi korstna. Jõulukaart aastast 1908. Foto: Rights Managed / Mary Evans Picture Library

Iseäranis USAs usutakse, et jõuluvana saabub kinke tooma korstna kaudu. Kust selline legend tuleb, selle üle arutleb korstnatootja Schiedeli müügijuht Jaanus Variku.

Teadaolevalt laskus jõuluvana esimest korda korstna kaudu alla Washington Irvingi 1812. aastal väljaantud raamatus, kuid korstendega seotud maagia on palju pikema ajalooga. Juba 15. sajandil arvas Prantsuse õpetlane Petrus Mamoris, et nõiad, haldjad ja teised müstilised olendid sisenevad majadesse just korstende kaudu, mitte läbi seinte. See «teooria» levis kiiresti ja leidis oma koha paljudes renessansiaegsete muinasjuttudes.

Üle Euroopa usuti rahvapärimustes juba enne kristlust, et korsten on ühendus tavapärase ja üleloomuliku maailma vahel. Šoti ja inglise legendide kohaselt tuleb majavaim öösiti tuppa just korstna kaudu, et pererahvast kodutöödega aidata. Sloveenias toob kujumuutev haldjas Skrat talle meelepärastele peredele korstna kaudu raha, keldi pärimuse kohaselt aga hiilib sealtkaudu sisse kurivaim, et lapsi varastada.

Mõned korstnamüüdid on seotud just talviste pühadega: Kreekas kipuvad mäekollid jõuluperioodil korstna kaudu tuppa tungima, et tohutut segadust külvata, Itaalias kasutab aga seda sisenemisteed jõulunõiaks kutsutav La Befana, et jätta kingid ööl enne kolmekuningapäeva kamina kõrvale pandud jalanõude sisse. Ka Norras oli muinasaegsel peajumalal Odinil tavaks pööripäeval korstende ja suitsuaukude kaudu majja tulla, mis märkis ühtlasi talve algust.

Saksa väljarändajatega jõudis 19. sajandil USAsse tegelane nimega Pelznikel, kes hirmutas pahasid lapsi ja premeeris häid. Ajaleht Philadelphia Gazette kirjutas 19. detsembril 1827, et too mees on riietatud karunahkadesse või vanadesse riietesse, kannab kella ja piitsa, taskud on täis kooke või pähkleid ning majadesse siseneb ta öösiti just korstende kaudu. Arvatakse, et tema nimi tähendab tõlkes «karvast Nikolaust».

Esimeseks jõuluvanaks peetakse legendi kohaselt Myra piiskoppi Püha Nikolaust, kes ei elanud 4. sajandil üldse Lapimaal, vaid hoopis tänapäevase Türgi aladel. Hiljem pühakuks kuulutatud mehel oli kombeks vaestele peredele anonüümselt kullakotte annetada, et isad ei peaks tütreid prostituutideks müüma. Kuna kõik see juhtus umbes 900 aastat enne korstna leiutamist, siis algse legendi kohaselt viskas ta kullakoti sisse aknast. Hiljem aga lugu muutus nii, et kullakotid jõudsid majja juba korstna kaudu.

Ameerikasse jõudis see pärimus koos Hollandi emigrantidega, kuna katoliiklik pühak Nikolaus oli ka pärast reformatsiooni Madalmaades au sees. Irvingu raamatus «New Yorgi ajalugu» kirjeldatud korstnatraditsioon ongi usutavasti Hollandi algupäraga, kuna kandis ju see linn veel 17. sajandil hoopis New Amsterdami nime. Pühast Nikolausest oli selleks ajaks saanud juba ameerikapärane Santa Claus ehk eesti keeles jõuluvana.

Jõuluvana sisenemisel korstna kaudu on ka praktilisem mõte. 18. sajandil olid talved eriti külmad ning jõulumehele ukse või akna lahti jätmine polnud kindlasti mõistlik. Tollal olid aga enamike majade katustes suitsuaugud, mis olid n-ö alati avatud – sedakaudu oli ka jõuluvanal hea tuppa tulla. Hiljem, kui korstnad muutusid luksusesemest tavapäraseks majaosaks, kohandati lugu ümber korstna kaudu sisenemiseks. Tänapäeval vajab aga jõuluvana taas uut sisenemisteed, kuna vaid 40 protsenti USA majadest on küttekolded, mis eeldavad korstnaid.

Kuidas tüsedam jõulumees ennast korstnast läbi mahutab? Üks teaduslik selgitus on pakutud selles videos, ent ärge proovige seda kodus või teil jäävad jõulukingid saamata. Pigem tasub leppida mõttega, et jõuluvana tuppa pääsemine ei ole midagi enamat kui puhas jõulumaagia!