10 asja, mida me teame Danske kriminaalmenetluse kohta

Riigiprokurör Marek Vahing, riigi peaprokurör Lavly Perling ja keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere räägivad Danske panga kriminaaluurimisest. Foto: Tairo Lutter

19. detsembril tegid riigi peapokurör Lavly Perling, riigiprokurör Marek Vahing ja keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere ülevaate Danske panga rahapesu uurimiseks alustatud kriminaalmenetlusest. Siin on lühike kokkuvõte, mis on asjast teada.

Danske rahapesuasja menetlust juhtiv riigiprokurör Marek Vahing ütles intervjuus BNSile, et see on menetlus, mida Eestis pole varem nähtud. «See mastaap on lihtsalt tohutu. Seal on ikkagi tuhandeid äriühinguid, mida on kasutatud ja sajad miljonid päevade jooksul läbi kantud. Mastaap on see, mis teeb selle eriliseks – aga protsess ise ei ole midagi erilist,» rääkis ta BNSile.

1. Uurimise all on kaks skeemi, millest kuritegelik raha pärines. Gruusias aset leidnud kelmus ja Aserbaidžaanis toimunud maksukuritegu, mõlemad aastatel 2011-2013. Rahapesu ulatus nendes kahe skeemi puhul on kokku ligi 300 miljonit eurot.

2. Kinni on peetud 10 kahtlustatavat, kes töötasid Danske välis- ja privaatpanganduse üksustes. Vahing selgitas, et tänaseks kogutud tõendid näitavad selgelt, et Danske panga töötajad vaatasid mööda rahapesu tõkestamise reeglitest.

3. Kahtlustuse saanud pangatöötajad teenisid mitte-residentide raha liigutamise eest vähemalt 1,5 miljoni eurot. Tegemist on summaga, mille arestimist prokuratuur kohtult taotles. Prokuratuuri hinnangul on tegemist varaga, mille endised pangatöötajad on teeninud kuritegelikul teel. Arestiti nii sularaha, kinnisvara, autosid kui pangakontodel olevat raha. Kõiki endisi töötajaid kahtlustatakse suures ulatuses rahapesus isikute grupi poolt. Ühele inimesele on esitatud kahtlustus altkäemaksu võtmises ja ühele selle kaasa aitamises.

4. Kinni on peetud kümme kahtlustatavat: välis- ja privaatpanganduse divisjoni juht Juri Kidjajev, panga suhtehaldurina töötanud Erik Lidmets, Danske töötajad Jevgeni Agnevštšikov, Marko Teder, Mihhail Murnikov, Anna Kurilenko, Natalja Komarova, Olga Tšetverikova, Oksana Lindmets.

5. Danske töötajad töötasid võrgustikuna. Vahing ütles, et töötajate tegevus Danskes oli süstemaatiline ja raha aidati pesta omakasu huvides ehk altkäemaksu eest. Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere lisas, et pangas toimuv aastate pikkune tegevus oli süsteemne, koordineeritud ja eesmärgipärane.

6. Kahtlustatavaid tuleb arvatavasti juurde. Vahing ütles, et võib üsna kindlalt öelda, et kahtlustatavate nimekiri täieneb. Perling toonitas, et ta soovitab kõikidel juhtumiga seotud isikutel võtta ühendust prokuratuuri ja politseiga.

7. Aivar Rehe ja Tõnu Vanajuur ei kuulu praegu kahtlustatavate nimekirja, kuid nad on prokuratuuri luubi all. «Ma kinnitan, et nende tegevus on luubi all. Me võtame ühe sammu korraga ja meil on lisaaega vaja, et kahtlustus oleks kvaliteetne,» ütles Vahing. Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere ütles, et Aivar Rehe ei kuulu hetkel kahtlustatavate hulka. «Rõhutan, hetkel ei kuulu,» lisas ta.

8. Danske kontrollimehhanismid olid näilised. Alavere ütles, et Danskes olid justkui vastu võetud kõik sisemised regulatsioonid ehk «tunne oma klienti» nõuded, sisekontrolli juhendid ja mitte-residentide kontode avamise juhedid». «Kõik need aktid olid olemas, aga kahjuks nad toimisid suures osas formaalselt. Sisuline kontroll oli väga puudulik.»

9. Valuutavahetuse ja kullaäriga tegeleva Tavidi seotus on lahtine. Varasemalt Ärilehele rahapesuskeemi kirjeldanud allika sõnul kasutasid rahapesijad Tavidit ära, sest valuutavahetajalt oli võimalik erinevalt Danskest endast välja võtta suuri summasid sularaha. Küsimusele, kas Tavid on Danske rahapesuskandaaliga seotud, vastas Vahing: «See on selline informatsioon, mida me praegu ei ava.»

10. Kriminaalmenetlus algatati eelmise aasta novembris, mitte sellel suvel. Sellel suvel tuli teade, et Danske Eesti filiaali osas algatati kriminaalmenetlus. Tegelikult algas antud krimaalmenetlus juba tunduvalt varem. Lavly Perling selgitas, et pokuratuur ei saanud seda varem välja öelda. «Eesti õiguskaitsesüsteem ei ole vaadanud kõrvalt ja menetlust alustati juba 2017. aasta novembris.»