/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/19/11666475t1hc764.jpg)
Kutseliste mesinike arv on Eestis suurenenud, samas oli enam kui 25 mesilaspere omavatest mesinikest pooltel tänavu mee müümisega probleeme, selgub maaeluministeeriumi tellitud konjunktuuriinstituudi uuringust.
Meehind on kümne aastaga poole võrra tõusnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu järeldustest selgub, et Eestis on mesilastega majapidamisi üle viie tuhande ja 87 protsenti on alla kümne mesilasperega. Mesilasperede arv on alates 2013. aastast järjest suurenenud ja jõudnud 2018. aastaks arvestuslikult 51 tuhandeni. Alates 2014. aastast on meetoodang olnud suurem kui 1000 tonni. Suurenenud on ka üle 150 mesilasperega kutseliste mesinike arv: 2016. aastal oli neid 31 ja 2013. aastal 17. Kutselistele mesinikele kuulub ligikaudu viiendik mesilasperedest Eestis.
Kasvanud on mahemesinike ja mahemesilasperede arv. Mahemesilasperede osakaal kõigist Eesti mesilasperedest on suurenenud 5,6 protsendini 2017. aastal, mil Eestis tegutses 44 mahemesinikku ja neile kuulus 2775 mahemesilasperet. Eesti meetoodangust kuus protsenti oli 2017. aastal mahemee toodang.
PRIA põllumajandusloomade registris olevate mesilate ja mesilasperede arv on jõudsalt kasvanud, kuid veidi üle kolmandiku alla kümne mesilasperega hobimesinikest ei ole oma mesilat põllumajandusloomade registris arvele võtnud.
Kõige populaarsem mee turustuskanal on jätkuvalt otse tarbijale müük, seda kõikides mesinike suurusgruppides, hobimesinikest kuni kutsemesinikeni. Vajalikul määral ostjate leidmine valmistab probleeme eelkõige suurema mesilasperede arvuga mesinikele. Enam kui 25 mesilasperet omavatest mesinikest rohkem kui pooltel oli 2018. aastal mee müümisega probleeme. Mee turustamisprobleemide leevendamisel on üks võimalusi teha koostööd teiste mesinikega. Kutselistest mesinikest enam kui pooled teevad mee turustamisel koostööd. Väikesema mesilasperede arvuga tootjate hulgas on koostöötegijate osakaal madalam.
Eesti päritolu mett eksporditakse endiselt vähestesse riikidesse ning väikestes kogustes. 2017. aastal eksporditi 2,6 tonni mett ja peamiselt Aasia riikidesse. Mee hind on Eesti turgudel kümne aastaga kerkinud 50 protsenti, 2018. aastal oli meehind üle üheksa euro kilo kohta.
Riigipoolse panusena soovivad mesinikud eelkõige mesilasperede pidamise toetuse kehtestamist ning toetusi haiguste diagnoosimiseks ja raviks. Kutselised mesinikud ootavad riigilt ennekõike turujärelevalve tõhustamist.