Jõulutaadi väljakutse: milline telefon mudilasele, milline memmele

Jõulueelse aja ostetud mudelite põhjal võib eeldada, et kingisaajaks on sagedamini kas laps või pensioniikka jõudnud vanem. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Tavaliselt ostab igaüks endale telefoni vastavalt maitsele ja vajadustele, aga detsembrikuised müügid kinnitavad aasta-aastalt, et paljudele inimestele toob telefoni jõuluvana.

Telefonide valik läheb iga aastaga kirjumaks, mis teeb kingitegija eeltöö keeruliseks. Soovitusi sobiva telefoni valimiseks ja kaitsmiseks annab Hansaposti veebikaubamaja IT- ja nutitoodete tootejuht Kaimar Kiik.

Laste eelistused sõltuvad eelkõige vanusest, aga suures plaanis tahavad nad telefoni, millel on suurepärase pildikvaliteediga kaamera, tohutu mälumaht mahutamaks võimalikult palju mänge ja programme, suur ekraan, mis teeb mängimise ja netis surfamise mugavaks, aga mis seal salata – ka brändi nimi ja kaaslaste surve mängib soovide juures märgilist rolli. Lapsevanemad lisavad sellesse nimekirja veel mõistliku hinna ja vastupidavuse.

Vanemaealiste inimeste eelistused on osaliselt vastupidised ja osaliselt täpselt samad  – ühelt poolt peaks telefon võimalikult lihtsasti käsitsetav, mälumahtu pole palju tarvis ja brändinimi ei mängi rolli, küll aga võiks ka vanaema ja vanaisa telefon teha häid fotosid ning olla selge ekraaniga ja vastupidav.

Mõtle eelkõige kingisaajale

Peamine viga, mida telefoni ostes tehakse, on puudulik kodutöö. Tihti vaadatakse vaid allahindlusprotsendi ulatust ja telefoni välimust ning ostetakse seade ära teadmata, kas see kingisaaja vajadustele vastab. Sageli kuulatakse ka mõne usaldusväärse tuttava nõuannet, aga seegi võib olla viga, kui tegu on inimesega, kellel on telefonile sootuks teised ootused. Nii võib jääda telefon aeglaseks, maht väikeseks, fotovõimekus nõrgaks või selgub, et sellele mudelile pole eluvajalikku turvavarustust saada.

Seega tuleb esmalt kaardistada nii ootused kui vajadused, lähedasele kingi tegemisel on need enamasti aimatavad. Kui ootustest on moodustunud nimekiri, saab interneti abil välja raalida võimalikult paljudele ootustele vastavad telefonimudelid. See on aeganõudev protsess, aga kingisaaja hüvanguks tasub tunnike panustamist ennast ära. Nõu võib küsida ka telefonimüüjalt, aga selleks peaks olema soovid juba kaardistatud, sest mis on hea ühele, ei pruugi sobida teisele.

Suur ekraan pole lapsele parim

Kuna laps tunneb enamasti ise rohkem huvi selle vastu, mis on telefoni sees (näiteks mälumaht ja kaamera), siis lapsevanema rolliks peab jääma turvalisusele panustamine, sest lapsed ei oska ise sellele tähelepanu pöörata. Paraku on nii, et enamik tolmu-, kukkumise- ja veekindlaid telefonimudeleid on laste jaoks liiga suured, rasked, ebaatraktiivse välimusega ja kallid, seega võiks valida hoopis mudeli, millele on saadaval lai valik turvaümbriseid, turvaklaase ja muid vidinaid.

Ka pole lapse soovist hoolimata suur ekraan alati parim, sest suur telefon tikub peost ja taskust kergemini kukkuma ja purunema. Kukkumise ja katkiminemise ohu tõttu on võimalik kaaluda ka kõnefunktsiooniga nutikella, mis püsib lapsel kogu aeg käe ümber nagu tavaline kell ja ei saa mänguhoos maha kukkuda ega kuhugi kogemata ununeda. Nutikella miinuspooleks võrreldes nutitelefoniga on kõrgem hind ja väiksem funktsioonide hulk, aga kui kodus on olemas ka nutitahvel, võib olla kell nutikam valik kui uus telefon.

Müügistatistika kohaselt on laste viimase aja lemmiktelefonideks paljude funktsioonidega Samsungi J-seeria, iPhone 6S, Sony Xperia M5, aga ka Nokia on teinud tagasituleku.

Vanemaealisele sõrmejälje lugeja

Erinevalt lastest on 60+ sihtgrupi ootused oluliselt kitsamad ja tihtilugu eelistaksid nad nutitelefonile hoopis nuputelefoni, millel pole esmapilgul harjumatuid tulesid-vilesid. Hirm on tavaliselt põhjendamatu, sest nutitelefon teeb igas eas inimese elu lihtsamaks. Kui veel juurde selgitada, et telefon asendab paberil bussigraafikut, raadiot ja sammulugejat, hakkab umbusk enamasti taanduma. Ka telefoni lisafunktsioone pole põhjust peljata, näiteks sõrmejäljelugeja võib tunduda ebavajalik, aga kui turvakood ei püsi meeles või on selle sisestamine tüütult aeganõudev, on see asendamatu lisa. Samuti peaks olema vanemas eas inimese telefoni ekraan võimalikult suur ja hea kvaliteediga, et vajalik info oleks selgelt loetav. Ka head fotokvaliteeti ei osata enamasti telefonilt tahta, aga kui fotoaparaat on aktiivses kasutuses, võib eeldada, et hea telefon selle peatselt asendab.

Küll võib tõdeda, et eakale inimesele pole enamasti tähtis asjaolu, et tegu oleks viimase mudeliga, seega tasuks kiigata just nende mudelite sooduspakkumisi, millele on tulnud hiljuti välja uus versioon. Näiteks Samsungi A-seeria telefonid ja Apple iPhone 6S peaksid hästi sobima, sest neil on nii sõrmejäljelugeja kui ka hea kaamera. 

Telefoni kaitsmine

Nutitelefoni peamine miinus on haavatavus. Enamik telefonidest pole põrutuskindlad ja vaid üksikud mudelid on veekindlad. Kõige õrnem on telefoni ekraan, mis täiendava lisakaitseta puruneb kukkudes kergesti ja selle asendamine on reeglina kulukas. Seega tuleks turvalisadele mõelda juba kinkides, sest laps ja vanainimene ei pruugi ise selle peale tulla.

Koos telefoniga on soovitatav kohe soetada nii turvaklaas kui turvaümbris. Esimese roll on kaitsta telefoni ekraani. See kleebitakse originaalklaasi peale ja sisuliselt jääb see silmale märkamatuks. Kui telefon peaks kukkuma, tekib tõenäoliselt «ämblikuvõrk» vaid turvaklaasile, mille saab välja vahetada. Päris sajaprotsendilist kaitset lisaklaas siiski ei anna, mistõttu võiks lisaks sellele võtta kasutusele ka kaitsva ümbrise. Kui lapsed valivad turvaümbrist enamasti vaid välimuse järgi, siis lapsevanema roll võiks olla kontrollida kvaliteeti, sest kaugeltki kõik ümbrised ei kaitse telefoni ühtviisi. Ümbris ja klaas pole olulised vaid kukkumise seisukohast – telefoni võivad triibuliseks kraapida ka näiteks samas kotis olevad koduvõtmed või mündid.

Lisaks füüsilisele õrnusele on nutitelefon haavatav  ka juhul, kui seda pole paroolidega kaitstud. Kohe telefoni esimesel seadistamisel tuleb uut omanikku juhendada, et parool, olgu siis muster või number, peab olema kasutusel. Enda mugavuse huvides võiks jääda alternatiiviks ka sõrmejälg, kui selline funktsioon on telefonil olemas. Parool ei kaitse küll telefoni professionaalse varga eest, küll aga hoiab siiski sisu juhusliku leidja või algaja pikanäpumehe eest varjul. Lisaks tuleks seadistada find my phone-tüüpi rakendus (neid on erinevaid), mis võimaldab kaotsiläinud telefoni üles leida. Samuti on mõistlik rakendus, mis võimaldab telefoni varguse või kaotsimineku korral selle sisu ära kustutada.