Naftahinnad kukkusid teisipäeval üle viie protsendi, langedes kõige madalamale tasemele pärast 2017. aasta augustikuud.
Naftahinnad langesid selle aasta kõige madalamale tasemele (1)
Ülemaailmse nafta hinnaindikaatorina kasutatava Brenti toornafta hind kukkus 5,62 protsenti ehk 3,35 dollarit hinnale 56,16 dollarit barreli kohta, mis on viimase 14 kuu lõikes rekordiliselt madal hind. USA toornafta hind langes 7,3 protsenti ehk 3,35 dollarit hinnale 46,24 dollarit barreli kohta.
Suure kukkumise taga on nähtavasti esmaspäevane börsilangus Wall Streetil, mis on ilmselt pannud paljud investorid mõtlema, et uus majanduskriis võib tõesti kohe ukse taga olla. Nii Dow kui ka S&P 500 indeksid langesid esmaspäeval keskeltläbi 7,8 protsenti. Nii suurt langust nägi USA börs detsembrikuus viimati 1931. aasta suure depressiooni ajal. Toona langesid indeksid muidugi märksa rohkem (Dow 17 protsenti ja S&P 14,5 protsenti).
Naftahinnad on nüüdseks langenud oktoobrikuu kõrgseisuga võrreldes ligemale 40 protsenti, kui Brent saavutas nelja aasta rekordhinna 76,90 dollarit barreli kohta.
Investorite mureks on eelkõige laialdaselt prognoositud aeglustuv maailmamajanduse kasv, mis vähendab nõudlust toornafta järgi. Naftatööstuse eksperdid on hoiatanud, et naftat eksportivatest riikidest koosnev kartell OPEC paiskab hetkel turule liiga palju naftat, mis on kõvasti üle nõudluse.
Kolm maailma suurimat naftatootjat USA, Saudi Araabia ja Venemaa on kõik oma tootmist sellel aastal kõvasti kasvatanud. Kuna Trump kehtestas Iraanile uued majandussanktsioonid, kartis OPEC alguses puudujääki, kuid seda pole juhtunud. Kartell leppis seitsmendal detsembril kokku küll tootmise kärbetes 1,2 miljoni barreli võrra päevas, kuid paljude ekspertide sõnul ei piisa sellest kahaneva nõudluse taustal ülekülluse vähendamiseks.