/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/12/17/11663496t1h3537.jpg)
«Olen kuulnud, et uuest aastast ei kehti enam määrus, milles nõuded esmaabi korraldamisele ettevõttes. Kui see on õige, siis millest peame edaspidi lähtuma,» soovis lugeja teada.
Lugeja küsib: kuidas peab uuest aastast olema korraldatud esmaabi ettevõttes?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg:
Jah, sotsiaalministri määrus «Esmaabi korraldus ettevõttes» muutub 1. jaanuarist 2019 tõesti kehtetuks. Samast päevast jõustub töötervishoiu ja tööohutuse seaduse redaktsioon, kuhu on koondatud nõuded nii esmaabi andmise kui ka esmaabivahendite kohta.
Tööandjal on nüüd rohkem nii otsustusvabadust kui ka vastutust. Enam ei kirjutata nii täpselt ette, kus ja mitu esmaabiandjat peab olema. Kuid tööandjal on kohustus tagada töötajale esmaabi ja esmaabivahendite kättesaadavuse töökohal. Mil moel seda korraldada, sõltub konkreetsest ettevõttest - selle töötajate arvust, tervisekahjustuste esinemise sagedusest, ettevõtte piirkondlikkust jagunemisest ja tegevuse iseloomust. Oluline on, et töötajale on vajadusel tagatud esmaabi.
Esmaabivahendite osas on kaks muudatust. Nende olemasolu ja vastavust ettevõtte vajadustele kontrollib regulaarselt esmaabiandja. Eraldi isikut selleks enam määrata ei ole vaja.
Kehtetuks muutuvas määruses oli kohustuslik loetelu esmaabivahenditest, mis peab ettevõttes olema. Selle asemel on nüüd Sotsiaalministeeriumi koostatud soovituslik nimekiri, mille leiab Tööelu portaalist (http://www.tooelu.ee/et/uudised/arhiiv/2155 ). Samas on mõned soovitused vajalike esmaabivahendite valikuks sõltuvalt ettevõtte tegevusalast.