Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Külm ilm – parim käigukasti vigade peitja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Automaatkäigukast.
Automaatkäigukast. Foto: Elmo Riig / Sakala

Automaatkäigukastide hoolduse ja remondiga tegelevad ettevõtted on tähele pannud, et kevade tulekul kasvab probleemsete automaatkäigukastise omanike arv, sest külmakraadid peidavad probleemid ära.

Automaatkäigukastide hooldus-ja remondiettevõtte Hõbenool esindaja Jürgen Riim ütleb, et külm ilm on parim käigukasti vigade peitja. See teadmine on tekkinud aastate pikkuse kogemuse põhjal, kus on selgelt märgata, et kuue- ja enamakäiguliste käigukastide diagnostika kõnede arvukus tõuseb õhutemperatuurile vastavalt. Kevadel esimeste soojade ilmadega kasvab massiliselt kõnede hulk, mille põhisisuks on probleemid käikude vahetamisel. Sügisel pöördumiste hulk jällegi tuntavalt väheneb. Riim tõdeb, et õhutemperatuuri muutus ei riku käigukasti, vaid peidab või toob vead lihtsalt paremini välja.

Kuidas külm ilm vigu peidab?

Käigukasti normaalne töötemperatuur on tavaliselt 80 –100(110) kraadi. Suvel linnas sõites võib temperatuur ületada isegi 100 kraadi piiri, samal ajal kui maanteel külmema ilmaga sõites ei pruugi see üle 65 kraadi tõusta. Miks on käigukasti temperatuur niivõrd oluline kui räägime käigukasti vigadest?

Väga paljud käigukasti vead nagu jõnks sõidu alustamiseks või käikude vahetamisel on seotud käigukasti detailide mehaanilise kulumisega. Abrasiivse õli tõttu on erinevate komponentide lõtkud kulunud ajas suuremaks. Kui lõtk on suurenenud, siis ei ole komponendid enam nii õlitihedad kui vaja. Teatavasti on õli kuumalt vedelam kui külmalt. Seetõttu on ka loogiline, et kuum ja vedel õli suudab lubatust suuremate lõtkudega detailide vahelt paremini läbi tungida kui külmem ja paksem õli.

Kus asuvad ohtlikud kulumisest tingitud lõtkud käigukastis? Kriitilised kohad käigukastis, kus väga oluline võimalikult vähene detailide kulumine, on hüdrauliline juhtplokk ja tema klapid ning võllide tihendid. Need kohad on kõige tundlikumad ja kõige rohkem sõltuvad käigukasti temperatuurist.

Mis juhtub aga käigukastis kui õlileke kriitilistes detailides on lubatust kõrgem? Käiguvahetusel peab õlirõhk suutma täpselt õigel ajal käigukasti sidureid juhtida. Kui õlirõhk ei suuda piisavalt kiiresti ja õigeaegselt sidureid kokku suruda, siis sõitja jaoks on tulemuseks enamasti halb käiguvahetus (jõnks, löök, viivitus jms). Seega mida kuumem ja vedelam on käigukasti õli, seda tugevamalt sellised lekked ka tunda annavad. See on ka põhjus, miks paljud käigukasti vead poevad talvel justkui peitu ja sõiduki omanikule jääb mulje, et käigukast sai justkui ise korda. Tegelikkuses see aga nii ei ole ja külm ilm lihtsalt peitis need vead. Oskaja diagnostik suudab vead ka väga külma ilmaga uuesti välja tuua ja selleks on vajalik käigukasti temperatuuri järk-järguline tõstmine.

Kas hooldada kulunud käigukasti?

Kõige mõistlikum on hooldada täiesti ideaalses töökorras käigukasti. Samas on selge, et viimane mida katkise käigukastiga teha võiks, on sinna veel ajutiselt raha investeerida õlivahetusega. Teisalt tuleb arvestada, et iga nõksuga vahetav kast ei ole veel katki, vaid ilmutab lihtsalt esimesi kulumise märke, mis korraliku hooldamise tagajärjel peab vastu pikki aastaid. Otsustamisel tuleks kaaluda, kumb on autoomanikule kasulikum – kas teostada käigukastile põhjalik hooldus, mis peatab kulumisprotsessi või likvideerida kosmeetilised käigulülituse häired kalli remondiga. Esimest soovitame juhul kui autoga ei plaanita väga pikalt liigelda. Teist aga siis, kui tegemist on juba tugevate häiretega ning sõiduki omanik plaanib autot pikalt enda käes hoida.

Kas käigukast on hooldusvaba?

Paljude autotootjate hinnangul on käigukast hooldusvaba, samas käigukastide tootjafirmad räägivad vajalikust hooldusest. Kõik taandub enamasti aga juriidilisele terminile auto elueast (inglise keelne termin lifetime) ehk sellest millisena ja kui pikana keegi seda eluiga näeb. Hõbenoole statistika koos Maanteeameti andmetega, mis sisaldab 2500 –3000 problemaatilist pöördumist aastas, näitab, et keskmiselt on 10 –15 protsenti üle viie aasta vanuste automaatkäigukastidega sõidukite omanikel mõni mure. Enamasti on nende autode puhul tegemist üsna lihtsa probleemiga – sõidukil on sees tehase originaalõli koos algupärase filtriga. See tähendab, et õigeaegne käigukasti õlivahetus on jäänud tegemata ja sellest on probleemide jada alguse saanud.

Kokkuvõttes saab tõdeda, et kindlasti ei peaks ootama kevadeni, et peitu pugenud vead uuesti tagasi tuleksid. Käigukasti tasub korrapäraselt kontrollida ja hooldada. Ka juba kulunud käigukasti õigeaegne hooldamine peatab enamasti selle edasise kulumise.

Automaatkäigukasti tootjad soovitavad õli vahetada järgmiste intervallidega:

  • CVT kuni 60 000 km või kuni 8 aastat
  • DSG kuni 60 000 km või kuni 8 aastat
  • Tavaautomaat (nõrgemad käigukastid – enamasti esiveolised) 60 000 – 80 000 km või kuni 8 aastat.
  • Tavaautomaat (tugevamad käigukastid – taga- ja nelikveolised) 80 000 – 100 000km või kuni 8 aastat.

Märksõnad

Tagasi üles