/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/13/11651662t1h8f5e.jpg)
Näiline pingete langus USA ja Hiina suhetes saatis neljapäeval naftahinnad tõusuteele.
Sojaoad kergitasid nafta hinda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nafta hinnaindikaatorina kasutatava Brenti toornafta hind tõusis 0,52 protsenti ehk 31 senti hinnale 60,46 dollarit barreli kohta. USA Texase toornafta WTI tõusis 0,49 protsenti ehk 25 senti hinnale 51,40 dollarit barreli kohta. Hinnatõusu tingis peamiselt Hiina kolmapäevane otsus osta esimest korda viimase poole aasta jooksul USA sojaube. Hiina oli varem USA sojaubade suurim turg, kuid nende ostmine peatati kaubandussõja pärast.
Lisaks aitas hinnatõusule kaasa USA toornaftavarude kärpimine, mida vähendati 1,2 miljoni barreli võrra. Turugudel loodeti küll suuremat, kuni kolme miljoni barrelini ulatuvat kärpimist, kuid nähtavasti piisas optimismiks ka vähemast.
Naftaturgudel pole siiski kaugeltki pilvitu taevas. Naftat eksportivate riikide kartell OPEC teatas, et nõudlus toornafta järgi langeb järgmisel aastal prognooside kohaselt 31,44 miljoni barrelini päevas, mida on 1,53 miljonit barrelit vähem, kui OPEC praegu kokku päevas toodab. Analüütikute hinnangul ei piisa OPECi poolt hiljuti vasuvõetud tootmiskärbetest, et ületootmisest vabaneda.
Paljude OPECi liikmete seas tekitab meeleähmi tohutul kiirusel kasvav USA naftatootmine, mis ujutab maailmaturud üle. USAst on saanud sellel aastal maailma suurim naftatootja, kes on ületanud nii Venemaa kui ka Saudi Araabia. USA toodab hetkel rekordilised 11,7 miljonit barrelit päevas.