/nginx/o/2018/09/17/11425272t1h7361.jpg)
/nginx/o/2017/02/18/6352381t1hd337.jpg)
Tallinna halduskohus rahuldas Kihnu Veeteede esialgse õiguskaitse taotluse, millega keelati kuni 11. jaanuarini Viimsi vallavalitsusel Prangli laevaliini teenindamiseks otselepingu sõlmimine Vjatšeslav Leedo firmaga Tuule Liinid.
Kohus keelas Leedol ja Viimsil otselepingu sõlmimise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Kilgile ja Kaspar Kokale kuuluv AS Kihnu Veeteed saatis täna kohtule e-kirja, milles märgiti, et neil on põhjendatud kartus, et lähimate minutite-tundide jooksul võib Viimsi vallavalitsus esialgse õiguskaitse kiire kohaldamata jätmise korral sõlmida ära õigusvastase lepingu Tuule Liinidega, selgub kohtumäärusest.
Sellisel juhul jäävad nii Kihnu Veeteede õigused tõhusa kaitseta kui ka satub nende hinnangul ohutu järgnev vedude katkematu ja ohutu toimimine.
Kui Viimsi vald või Tuule Liinid soovib vaidlustada esialgse õiguskaitse rakendumist, võivad nad 15 päeva jooksul esitada kohtumääruse peale määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule.
Tuule Liinid hakkab ilmselt järgneval kahel aastal teenindama Kelnase-Leppneeme parvlaevaliini, kuna esitas hankel odavama pakkumuse kui praegune vedaja, Rein Kilgi firma Kihnu Veeteed. Eile tunnistas vallavalitsus Tuule Liinid pakkumusmenetluse võitjaks.
Viimsi valla viimasele hankele Prangli laevaliini teenindamiseks parvlaevaga Wrangö esitas Tuule Liinid kaheks aastaks madalama pakkumuse – nende hind oli 834 057 eurot, Kihnu Veeteedel 967 812 eurot.
Kihnu Veeteede juhi Andres Laasma sõnul on lubamatu, et elutähtsat teenust hakkab pakkuma riiulifirma, mis pealegi esitas esimesel riigihankel ühispakkumise Saaremaa Laevakompaniiga, mille pankrotimenetlust menetleti paralleelselt laevaliini hankega.
Kuna Prangli laevaliiklust korraldas 2013. aastast Kihnu Veeteed, kellega sõlmitud hankeleping lõppes 30. oktoobril, alustas Viimsi vald uut avatud hankemenetlust, milles tegid ühiselt parima pakkumise Leedole kuuluvad Tuule Liinid ja Saaremaa Laevakompanii.
Senine vedaja Kihnu Veeteed vaidlustas Leedo ettevõtete esitatud pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise, kuna Leedole kuuluv Holostovi Kinnisvarahaldus nõudis Saaremaa Laevakompanii pankrotti, samuti viidati teiste ettevõtete maksuvõlgadele. Riigihangete vaidlustuskomisjon vaidlustust ei rahuldanud, kuid Kihnu Veeteed vaidlustas selle kohtus.
Kohtu kaudu õigusselguse lahendamist ei tulnud, kuna Viimsi vald tühistas hanke, viidates sellele, et alusdokumentides nõutud tingimustel ei saaks enam niikuinii lepingut sõlmida, kuna hankeperiood oli fikseeritud kindla alguse- ja lõpptähtajaga ehk 1. novembrist 2018 kuni 31. oktoobrini 2023.
Seetõttu viis vallavalitsus läbi pakkumismenetluse tulenevalt ühistranspordiseadusest, mille kohaselt võib sõitjateveo ja sõidukiteveo puhul laeva- ja parvlaevaliikluses sõlmida riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest lähtudes avaliku teenindamise otselepingu, kuid mtte kauemaks kui kaheks aastaks.
Lisaks Tuule Liinidele ja Kihnu Veeteedele saadeti pakkumiskutsed veel Tallinkile, TS Laevadele ja TS Shippingule, kuid pakkumised esitasid vaid kaks esimest.
Tuule Liinid peaks Prangli ja mandri vahelist liiklust hakkama teenindama riigile kuuluva parvlaevaga Wrangö, mis antakse vedajale üle riigi ja vedajaga sõlmitud lepingu alusel.
Praegu teenindab Kihnu Veeteed Kelnase-Leppneeme liini endale kuuluva asenduslaevaga Vesta, kuna Wrangö oli tehniliste probleemide tõttu rivist väljas.
Veeteede Ameti kommunikatsioonijuht Jane Niit ütles BNS-ile, et Wrangö võeti reede õhtul vastu, nüüd seisab see Hundipea sadamas ja ootab uut operaatorlepingut.