Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/03/17/6461901t1hfc59.jpg)
Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste esindusorganisatsioonid saatsid reedel Euroopa Liidu institutsioonide juhtidele avaliku pöördumise, millega kutsutakse üles Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstavait otsetoetusi liikmesriikide vahel õiglaselt jaotama, ühtlasi korraldatakse neljapäeval Brüsselis meeleavaldus, et nõuda ausaid konkurentsitingimusi Euroopa ühisturul.
«Algsed ajaloolised referentstasemed, mille põhjal Eesti otsetoetused on arvestatud, ei peegelda adekvaatselt meie tootjate praegust olukorda ja tootmiskulusid. Meie põllumehed on uhked, et nad on Euroopa Liidu kodanikud, mistõttu on ka õiglastel tingimustel toimiv Euroopa ühisturg meie põllumeestele nii oluline,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus BNS-ile.
Sõrmuse sõnul on arusaamatu, kuidas Eesti ja teiste Balti riikide põllumeestelt saab oodata, et nad suudaksid püsida konkurentsis ja majandada kõrgemate tootmiskuludega kui enamus teiste liikmesriikide tootjaid, samas kui meie tootjate otsetoetused on teistest palju madalamad.
«Meie põllumajandustootjad peavad vastama täpselt samadele keskkonnanõuetele ning loomade heaolu ja toiduohutuse standarditele nagu teiste Euroopa Liidu riikide tootjad, kuigi selle eest makstav kompensatsioon on oluliselt väiksem,» ütles ta.
Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid arutavad 13. detsembril Euroopa Ülemkogu kohtumisel esimest korda Euroopa Liidu mitmeaastase eelarvekava üle aastateks 2021-2027. Eelarvekava läbirääkimised mõjutavad otseselt ühise põllumajanduspoliitika tulevikku pärast 2020. aastat.
Euroopa Ülemkogu presidendile Donald Tuskile, Euroopa Komisjoni presidendile Jean Claude Junckerile ja Euroopa Liidu eesistujamaa Austria liidukantslerile Sebastian Kurzile ülemkogu eel saadetud avalduses märgitakse, et Balti riikide põllumehed on alates kolme riigi ühinemisest Euroopa Liiduga 2004. aastal saanud pidevalt tunduvalt madalamaid põllumajandustoetusi võrreldes teiste liikmesriikidega.
Selle põhjuseks on peamiselt asjaolu, et otsetoetuste maksmise aluseks on referentsperiood ajast, mil Balti riikide põllumajanduses toimus üleminek endiselt sotsialistlikult süsteemilt vabaturumajanduse põhimõtetele ning kolme riigi põllumajandus oli täielikus madalseisus. Vaatamata pidevatele poliitilistele püüdlustele saada üle sellest ajaloolisest anomaaliast on Balti riikide põllumajandustootjate otsetoetuste tase jätkuvalt kõige madalam.
Seda ka vaatamata asjaolule, et kolme Balti riigi põllumajanduse tootmiskulud on Euroopa Liidu keskmisest kõrgemad. Balti riikide põllumajandustootjate otsetoetuste tase moodustab praegu vaid 54-60 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, samas kui nende riikide tootmiskulude tase moodustab vastavalt 129 protsenti Eestis, 112 protsenti Leedus ja 113 protsenti Lätis.
Sellel ühtse põllumajanduspoliitika perioodil jääb saavutamata Euroopa Ülemkogu 7.-8. veebruari 2013 istungil üksmeelselt kokkulepitud suunis, et «hiljemalt 2020. aastaks peavad kõik liikmesriigid saavutama vähemalt 196 eurot hektari kohta taseme nominaalhindades». Veelgi enam, komisjoni poolt aastateks 2021-2027 tehtud ettepaneku kohaselt jääb otsetoetuste õiglase jaotamise eesmärk ka järgmisel eelarveperioodil saavutamata.
Euroopa Komisjoni poolt käesoleva aasta juunis tehtud ettepaneku kohaselt jõuab Balti riikide toetuste tase 2027. aastaks vaid 77 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Balti riikide põllumehed kutsuvad Euroopa institutsioone üles tagama õiglased tingimused.
Meeleavaldusel osalevad Eestist nii Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kui ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhid.