Kaubanduskoda: ümbrikupalga saajate osakaal on pisut vähenenud

Kaubandus- ja tööstuskoja juht Mait Palts Foto: Sander Ilvest

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettevõtjate seas läbiviidud küsitlusest ilmneb, et ettevõtjate hinnang ümbrikupalga osakaalu kohta oma sektoris on võrreldes aastataguse ajaga kahanenud.

Vastupidiselt eelmiste küsitluste trendile on sel sügisel suurenenud nende vastajate osakaal, kes hindavad enda sektori ettevõtete poolt makstud ümbrikupalga osakaalu madalamalt. Peaaegu pooled ettevõtjad hindavad ümbrikupalga osakaaluks kuni 5 protsenti ning pea viiendik ettevõtjatest hindavad ümbrikupalga osakaaluks oma sektoris 6-10 protsenti, teatas koda.

Samuti leidsid ettevõtjad, et töötasu täielikult nii-öelda mustalt saavate töötajate osakaal on pisut vähenenud.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on viimase küsitluse tulemusi vaadates positiivne, et üha tugevnev palgasurve ei ole siiski toonud kaasa olulist ümbrikupalkade maksmise kasvu.

"Kuigi ümbrikupalkade olukord on jätkuvalt murettekitav ja kasvav palgasurve sunnib ausaid ettevõtjaid veelgi rohkem pingutama, on hea näha, et kergelt ei pöörduta ebaausate võtete poole, kuigi surve on tugev," rääkis Palts ning rõhutas, et tagamaks jätkuvalt hea maksulaekumine ja aus konkurents, tuleb maksuhalduril koos turuosalistega järjepidevalt mõelda uute lahenduste peale nii kontrollis kui ka muudes preventiivsetes meetmetes ning seadusandjal analüüsida, kuidas maksusüsteemi läbi ausat maksumaksmist motiveerida.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on amet võtnud tihedama koostöö ja infovahetuse fookusesse seoses ümbrikupalga järelevalvega riigihankeobjektidel. "Riigihangete kahe miljardi suurusest aastasest mahust moodustavad ehitushanked tervelt kolmandiku, kuid veel hiljutised kontrollid näitasid, et seitse protsenti riigihankeobjektidel töötanud ehitajatest olid registreerimata ehk said töötasu täies mahus nii-öelda mustalt," märkis ta.

Tema sõnul on riigihangetel oluline roll majanduses ja nende korraldamise kaudu saab mõjutada ausat konkurentsi. "Meie soov on, et riigi raha ei jõuaks maksureegleid mittejärgiva ettevõtjani ja selles on oluline roll kõikidel asutustel, kes riigihankeid korraldavad. Seetõttu on meil väga hea meel, et Elektrilevi ühe suurima tellijana riigis on just selliseid põhimõtteid oma hangetes rakendamas," ütles Reitmann.

Elektrilevi võrguehituse valdkonnajuhi Kristo Külljastineni lisas, et ettevõte teeb suure osa töid koostöös partneritega, sõlmides keskmiselt kolm riigihankelepingut igal tööpäeval. "Meie kogemus näitab, et ettevõtted, kes kohtlevad ausalt töötajaid ja maksavad makse, on usaldusväärsemad ka muus asjaajamises. Seetõttu oleme rakendamas kõikidesse oma lepingutesse tingimust, et partnerettevõte maksab töötasudena vähemalt 70 protsenti oma tegevusvaldkonna keskmisest," rääkis ta.