/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/09/09/11403457t1h0879.jpg)
Vjatšeslav Leedole kuuluv Tuule Liinid hakkab ilmselt järgneval kahel aastal teenindama Kelnase-Leppneeme parvlaevaliini, kuna esitas hankel odavama pakkumuse kui praegune vedaja, Rein Kilgi firma Kihnu Veeteed.
Praamifirma pankrotti ajanud Leedo noolib teise firmaga uut riigihanget
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuule Liinide pakkumine perioodiks alates 18. detsembrist kuni 2020. aasta lõpuni on 834 057 eurot ilma käibemaksuta, Kihnu Veeteedel oli 967 812 eurot. Viimsi abivallavanem Margus Kruusmägi on asunud läbirääkimistesse Tuule Liinidega hankelepingu sõlmimiseks, selgub pakkumiste avamise protokollist.
Rein Kilgile ning Kaspar Kokale kuuluva Kihnu Veeteede juhi Andres Laasma hinnangul ei tohiks Viimsi vald elutähtsa teenuse osutamiseks Leedole kuuluva Tuule Liinidega lepingut sõlmida, kuna tegemist on sisuliselt riiulifirmaga.
Laasma: tegemist on riiulifirmaga
«Meil on täna keeruline lõpuni kommenteerida oma edasisi samme, kuna Viimsi valla lõplikku otsust pole veel meieni jõudnud. Praegu on meil info, et vald otsustas alustada läbirääkimisi Vjatšeslav Leedole kuuluva Tuule Liinid OÜga. Nimetatud ettevõtte puhul on tegemist sisuliselt riiulifirmaga. Seetõttu on äärmiselt kummaline ja kahtlusi ning küsimusi tekitav, et vald üldse sellisele ettevõttele niivõrd elutähtsa teenuse osutamiseks pakkumiskutse saatis,» ütles Laasma BNSile.
Kihnu Veeteede juht tõi esile, et Tuule Liinid esitas eelmisel riigihankel ühispakkumise Saaremaa Laevakompaniiga, mille suhtes on praeguseks alustatud pankrotimenetlust ja varasem hange seetõttu tühistati.
«Teatavasti Vjatšeslav Leedo teine laevafirma, Väinamere Liinid, käib maksmata sadamatasude pärast – võlgnevus umbes miljon eurot – Saarte Liinidega kohtus. On arusaamatu, et nüüd on otsustanud vald alustada läbirääkimisi ettevõttega Tuule Liinid OÜ, kes kuulub samale omanikule ja kel puudub igasugune kogemus parvlaevaühenduse korraldamisel ja kes varem iseseisvalt ei oleks kvalifitseerunud,» rääkis Laasma.
Prangli laevaliiklust korraldas riigihanke tulemusena alates 2013. aastast Kihnu Veeteed, kellega sõlmitud hankeleping lõppes 30. oktoobril. Vastavalt riigihanke seadusele tuli Viimsi vallal välja kuulutada uus avatud hankemenetlus, mida Viimsi Vallavalitsus ka tegi. Uues hankes tegi parema pakkumuse ühispakkujad OÜ Tuule Liinid ja Saaremaa Laevakompanii, kelle pakkumus tunnistati edukaks.
Sel hetkel polnud Saaremaa Laevakompanii pankrotti välja kuulutatud ega menetlust alustatud. Kihnu Veeteed vaidlustas hanke tulemused, ent riigihangete vaidlustuskomisjon jättis selle rahuldamata.
«Pankrotimenetluse algatamine ei ole pakkujale kohustuslik hankemenetlusest kõrvaldamise alus, see on hankija õigus, mitte kohustus,» ütles Viimsi vallas sisekommunikatsiooni spetsialist Elis Mäeots BNSile.
Vaidlustuse tõttu polnud Viimsi vallal enam seadusekohaselt ja õigel ajal tehtud menetluses hankedokumentidest erinevatel tingimustel lepingut sõlmida, kuna hanke periood oli fikseeritud kindla alguse- ja lõpptähtajaga ehk 1. novembrist 2018 kuni 31. oktoobrini 2023, mistõttu ei jäänud Viimsi vallal üle muud, kui hankemenetlus kehtetuks tunnistada.
«Sellises olukorras, kus pädeva asutuse tegevus on riigihangete seaduses sätestatud korras vaidlustatud ja avaliku teenindamise leping lõpeb enne vaidlustuse või kaebuse lahendamist, või kui muul viisil avaldub otsene oht teenuse osutamise katkemiseks, on pädeval asutusel õigus majanduslikult soodsamat võimalust valides leida uus vedaja,» märkis Mäeots.
Kuna liiniveo katkemine Prangli saare ja mandri vahel ei ole mõeldav, on Viimsi vallavalitsus ASilt Kihnu Veeteed tellinud ajutiselt reise parvlaevaga Vesta tähtajaga kuni 18. detsembrini.
Paralleelselt korraldas Viimsi vallavalitsus pakkumismenetluse tulenevalt ühistranspordiseadusest, mille kohaselt võib sõitjateveo ja sõidukiteveo puhul laeva- ja parvlaevaliikluses sõlmida riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest lähtudes avaliku teenindamise otselepingu, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks.
Riigihanke üldpõhimõtteid jälgides korraldatigi pakkumismenetlus, saates välja pakkumiskutsed viiele ettevõttele liiniveo korraldamiseks Prangli saarele. Laekus kaks pakkumust ehk Tuule Liinid OÜ ja Kihnu Veeteed AS. Parima pakkumuse esitas Tuule Liinid OÜ.
Tuule Liinid peaks Prangli ja mandri vahelist liiklust hakkama teenindama riigile kuuluva parvlaevaga Wrangö, mis antakse vedajale üle riigi ja vedajaga sõlmitud lepingu alusel.
Praegu teenindab Kihnu Veeteed Kelnase-Leppneeme liini endale kuuluva asenduslaevaga Vesta, kuna Wrangö oli tehniliste probleemide tõttu rivist väljas.
Veeteede ameti kommunikatsioonijuht Jane Niit ütles BNSile, et Wrangö võeti reede õhtul vastu, nüüd seisab see Hundipea sadamas ja ootab uut operaatorlepingut.
Viimsi vallavalitsus võib Tuule Liinidega sõlmida operaatorlepingu teisipäevasel istungil.
Saaremaa Laevakompanii pankrot kuulutati välja Leedo teise ettevõtte avalduse peale
Pärnu maakohus kuulutas 11. novembril välja ettevõtja Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii pankroti, kirjutas ERR toona.
Saaremaa Laevakompanii pankroti väljakuulutamist taotles samuti Vjatšeslav Leedole kuuluv AS Holostovi Kinnisvarahaldus ning veel kaks osaühingut.
Pankrotihalduri Veli Kraavi aruande kohaselt on Saaremaa Laevakompanii kohustuste suurus üle 20 miljoni euro. Kohus leidis, et Saaremaa Laevakompanii on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine.